Mõistmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
==Proosa==
* [[Kõnelemine|Kõnelemise]] otstarve on üksteist mõista ja teateid saada [[sündmus]]te kohta. Kui aga keegi ütleb seda, mida pole, siis jäävad saavutamatuks need mõlemad eesmärgid, sest ei saa öelda, et ma teda mõistaksin ja samuti pole ma saanud teateid. Ja veelgi halvem teadmatusest seisneb selles, et mind pannakse uskuma, et [[asi]] on [[must]], kuigi ta on [[valge]], et asi on lühike, kuigi ta on pikk.▼
** Hiihnhmide arutlus [[Jonathan Swift]]i raamatus "[[Gulliveri reisid]]" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951)▼
* 6.54 Mu [[lause]]d on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende - nende peale - nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles roninud.) Ta peab ületama need laused, siis näeb ta [[maailm]]a õigesti.
** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]", eelviimane lause (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])
* "[[Jänes]] on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult.▼
:"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."▼
:"Ja [[mõistus]]t on tal kah."▼
:"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."▼
:Tükk aega vaikisid mõlemad.▼
:"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204)▼
* [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977▼
* Hiljem luges mrs. Bessie kirju, mis tulid Stratfordi koolijuhatajalt, hoopis murelikuma näoga. Hugh ei õppinud nii hästi, nagu oleks võinud. Ta ei olnud küllalt hoolas, kirjutas mrs. Potter, kuigi imelikul kombel tegeles ta kõige rohkem Kreeka ajaloo ja ladina keelega.▼
:Kuidas mrs. Bessie naeris, kui mrs. Potter kirjutas, et küsimusele, miks ta armastab Kreeka ajalugu ja ladina keelt, oli Hugh vastanud: "Meie farmis on ühe hobuse nimi Hector ja peale selle on meil veel Hera, Pluto ja vana Diana..."▼
:Coonardoo naeris kaasa, kuigi ta ei saanud aru, mis on selles siis nii naljakat, kui Hugh'le meeldivad Wytaliba hobuste nimed. Mrs. Bessie püüdis talle seletada, et ta oli pannud Wytaliba hobustele Kreeka mütoloogia ja ajaloo jumalate, nümfide ja kangelaste nimed. Coonardoo ei saanud aru. Coonardoo ei saanud aru paljudest asjadest, millest mrs. Bessie rääkis, kuid talle meeldis teha nägu, et taile on kõik selge. Mrs. Bessie'le meeldis teha nägu, et ta usub, et Coonardoo kõigest aru sai. (lk 19)▼
* [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968▼
16. rida ⟶ 36. rida:
* Ma elan inimeste keskel, kellest öeldakse, et nad on lahked, jumalakartlikud [[kristlased]]. Kuid mulle näivad nad [[julm]]emad kõige julmemaist [[pagan]]aist, [[rumal]]ad kõige rumalamatest [[loom]]adest. Ma ei usu, et see on [[tõde]]. Et elus puudub mõistmine ja [[kaastunne]]. Et ei ole ühtki [[suuremeelsus|suuremeelset]] hinge, kes mõistaks, mida ma olen kannatanud ja miks ma kannatan... ja et mis iganes mu [[patt|patud]], see ei ole õiglane, et ma pean nii palju kannatama. Ma olen [[õnnelik]] ainult siis, kui ma [[uni|magan]]. Kui ma ärkan, algab jälle üks jubedus. Tunnen, nagu oleks mind heidetud tühjale [[saar]]ele, [[vangla|vangina]], süüdimõistetuna, kuid ma ei tea, millise [[süü]] eest.▼
* Mõistmine on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida [[Hegel]] silmas pidaski, märkides, et [[Minerva]] [[öökull]] lendab ainult [[öö]]siti.▼
** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]", tõlkinud [[Valda Raud]]▼
** [[Terry Eagleton]], "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190▼
* Mõistmine on [[andestus]].▼
* [[Solidaarsus]] põhineb mõistmisel. Nii selle mõistmisel, mis toimub meie ümber, lähemal ja kaugemal. Kuid ka ligimese, tema [[olukord|olukorra]] mõistmisel. Solidaarsus toimib kõige kirkamal ja ehedamal moel, kui ebamugavust ja tõrjutust hakkavad tundma need, kes keelduvad koos teistega kandmast me ühist koormat.▼
** [[Nikolai Baturin]], "Mu ööde päevik"▼
** [[Toomas Hendrik Ilves]], [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/2483-vabariigi-president-eesti-vabariigi-iseseisvuspaeeva-pidulikul-kontserdil-johvi-kontserdimajas/index.html kõnest Eesti vabariigi 91. iseseisvuspäeval] Jõhvis (24.02.2009).▼
▲* Mõistmine on alati mingis mõttes retrospektiivne, mida [[Hegel]] silmas pidaski, märkides, et [[Minerva]] [[öökull]] lendab ainult [[öö]]siti.
▲* [[Kõnelemine|Kõnelemise]] otstarve on üksteist mõista ja teateid saada [[sündmus]]te kohta. Kui aga keegi ütleb seda, mida pole, siis jäävad saavutamatuks need mõlemad eesmärgid, sest ei saa öelda, et ma teda mõistaksin ja samuti pole ma saanud teateid. Ja veelgi halvem teadmatusest seisneb selles, et mind pannakse uskuma, et [[asi]] on [[must]], kuigi ta on [[valge]], et asi on lühike, kuigi ta on pikk.
▲** [[Terry Eagleton]], "Literary Theory: An Introduction" (1983).Järelsõna, lk 190
▲** Hiihnhmide arutlus [[Jonathan Swift]]i raamatus "[[Gulliveri reisid]]" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951)
▲* Ma elan inimeste keskel, kellest öeldakse, et nad on lahked, jumalakartlikud [[kristlased]]. Kuid mulle näivad nad [[julm]]emad kõige julmemaist [[pagan]]aist, [[rumal]]ad kõige rumalamatest [[loom]]adest. Ma ei usu, et see on [[tõde]]. Et elus puudub mõistmine ja [[kaastunne]]. Et ei ole ühtki [[suuremeelsus|suuremeelset]] hinge, kes mõistaks, mida ma olen kannatanud ja miks ma kannatan... ja et mis iganes mu [[patt|patud]], see ei ole õiglane, et ma pean nii palju kannatama. Ma olen [[õnnelik]] ainult siis, kui ma [[uni|magan]]. Kui ma ärkan, algab jälle üks jubedus. Tunnen, nagu oleks mind heidetud tühjale [[saar]]ele, [[vangla|vangina]], süüdimõistetuna, kuid ma ei tea, millise [[süü]] eest.
▲** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]", tõlkinud [[Valda Raud]]
36. rida ⟶ 53. rida:
▲* [[Solidaarsus]] põhineb mõistmisel. Nii selle mõistmisel, mis toimub meie ümber, lähemal ja kaugemal. Kuid ka ligimese, tema [[olukord|olukorra]] mõistmisel. Solidaarsus toimib kõige kirkamal ja ehedamal moel, kui ebamugavust ja tõrjutust hakkavad tundma need, kes keelduvad koos teistega kandmast me ühist koormat.
▲* Mõistmine on [[andestus]].
▲** [[Toomas Hendrik Ilves]], [https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/koned/2483-vabariigi-president-eesti-vabariigi-iseseisvuspaeeva-pidulikul-kontserdil-johvi-kontserdimajas/index.html kõnest Eesti vabariigi 91. iseseisvuspäeval] Jõhvis (24.02.2009).
▲** [[Nikolai Baturin]], "Mu ööde päevik"
44. rida ⟶ 62. rida:
▲* "[[Jänes]] on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult.
▲:"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."
▲:"Ja [[mõistus]]t on tal kah."
▲:"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."
▲:Tükk aega vaikisid mõlemad.
▲:"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204)
▲* [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977
▲* Hiljem luges mrs. Bessie kirju, mis tulid Stratfordi koolijuhatajalt, hoopis murelikuma näoga. Hugh ei õppinud nii hästi, nagu oleks võinud. Ta ei olnud küllalt hoolas, kirjutas mrs. Potter, kuigi imelikul kombel tegeles ta kõige rohkem Kreeka ajaloo ja ladina keelega.
▲:Kuidas mrs. Bessie naeris, kui mrs. Potter kirjutas, et küsimusele, miks ta armastab Kreeka ajalugu ja ladina keelt, oli Hugh vastanud: "Meie farmis on ühe hobuse nimi Hector ja peale selle on meil veel Hera, Pluto ja vana Diana..."
▲:Coonardoo naeris kaasa, kuigi ta ei saanud aru, mis on selles siis nii naljakat, kui Hugh'le meeldivad Wytaliba hobuste nimed. Mrs. Bessie püüdis talle seletada, et ta oli pannud Wytaliba hobustele Kreeka mütoloogia ja ajaloo jumalate, nümfide ja kangelaste nimed. Coonardoo ei saanud aru. Coonardoo ei saanud aru paljudest asjadest, millest mrs. Bessie rääkis, kuid talle meeldis teha nägu, et taile on kõik selge. Mrs. Bessie'le meeldis teha nägu, et ta usub, et Coonardoo kõigest aru sai. (lk 19)
▲* [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968
| |||