J. A. Jance: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''J. A. Jance''' (Judith Ann Jance; sündinud 27. oktoobril 1944 Watertownis Lõuna-Dakota osariigis USAs) on USA kirjanik. =="Kõrbelõõsk"== Tsitaadid väljaandest: J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994. * Ta oli lootnud, et need mehed ei jõua siin Mehhiko jumalast unustatud maanurgas talle jälile. Ent nad olid ta kinni nabinud ja ta teadis, et on nüüd surnud mees. Aga küsija suu peale ei lööda. Kunagi ei tasu alla anda, eks ole tõsi? ...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''J. A. Jance''' (Judith Ann Jance; sündinud 27. oktoobril 1944 Watertownis Lõuna-Dakota osariigis USAs) on USA naturalistlik kirjanik.
7. rida:
* Ta oli lootnud, et need mehed ei jõua siin [[Mehhiko]] jumalast unustatud maanurgas talle jälile. Ent nad olid ta kinni nabinud ja ta teadis, et on nüüd surnud mees. Aga küsija suu peale ei lööda. Kunagi ei tasu alla anda, eks ole tõsi? [[Surm]]ast ei maksa ilmaski rääkida. Kentsakas, et ta suutis isegi niisugusel hetkel endamisi naljatada. Tony Vargas aga ei muianudki.
:Ta seiras Kurakätt üksisilmi ja tuimalt — niimoodi jälgib [[kass]] nurkasurutud hiirekest, keda ootab peatne hukk, — ning trummeldas vastu lauda. Kurakäsi polnud varem märganudki, et Tony kannab õhukesi ihuvärvi [[Kummikinnas|kummikindaid]], kirurgikindaid. See oli halb [[märk]], väga halb märk. (lk 4)
* Vaikses, kuid jahedas kõrbeöös heidab [[kuuvalgus]] maapinnale õrnu pitsilisi varje. Sadie hüples auto ees mõned jardid ja hakkas siis, nina maas, alusmetsas ringi nuuskima. Mõne hetke pärast hakkas [[koer]] valjusti haukuma. Iseloomulik klähvimine tähendas, et peni oli mõnd kõrbelooma hirmutanud. Arvatavasti jälitas Sadie sedasama nende lähikonnas elavat vana vintsket [[rohtlajänes]]t nagu alati. Rituaalne [[jaht]] kestis päevast päeva tundide kaupa, ilma et kumbki loom oleks seda eriti tõsiselt võtnud. (lk 18)
35. rida:
* Tony tundis [[erektsioon]]i tekkivat ning imestas, et tal läks raha puudutades ja selle lõhna tundes kõvaks. Ta juurdles, mis ajab teda tiirasemaks: [[veri]] või [[raha]]. (lk 55)
* Joanna [[hääl]] langes terve [[oktaav]]i võrra. "Sa ei kuulagi mind, Walter."
:Kõikidest ruumis viibivatest inimestest teadis ainuüksi Jenny, mida see tähendab. Kogemused olid talle õpetanud: kui ema hääl nii madalaks muutub, siis juhtub kindlasti midagi. (lk 64)
* Ohusignaali märkamata tõstis Walter McFadden mõlemad käed. "Kuule, väike proua. Ma ei tea, mida..."
:Ta ei jõudnud lauset lõpetada. Joanna [[käsi]] sähvatas välkkiirelt ettepoole. Ta haaras mehe väljasirutatud [[pöial|pöidla]] ja painutas seda jõuga randme poole. Walteri kätt läbis põletav [[valu]]. Mõistmatagi, kuidas see juhtus, leidis Walter McFadden end äkki põrandalt, üks põlv vastu maad, Joanna Brady tema kohal seismas.
:"Ära väikeprouata mind enam kunagi, šerif McFadden!" sisistas naine. "Ja ära käsi mul suud pidada ning oma asjadega tegelda! See on minu asi!" (lk 64-65)
58. rida:
* Angie istus ning jälgis, kuidas mees sööb. Ta kuulas, kuidas mees õõnsalt [[Krõbuskid|helbeid]] krõmpsutab, ja pidas aru, kas Kelloggi firma pakkimisliinil töötanud isa oli ka selle portsu valmistamisel kaasa aidanud. Ta ei teadnud, kas isa oli veel üldse elus, ega hoolinudki sellest. (lk 91)
* Angie ise ei vaadanud [[uudistesaade]]t. Nii nagu [[vang]]id ikka, kelle paljas eksistents sõltub [[vangivalvur]]i tujudest ja meeleoludest, jälgis ta Tony nägu, taipamaks, kuidas too ekraanil näidatavale reageerib. Naine oli õppinud ära tundma
* Alguses oli Tony talle öelnud, et on ärikonsultant. Ajapikku taipas naine, et see pole tõsi, kuid ta ei käinud mehele peale, arvates, et ta elu kulgeb lihtsamalt, kui ta liiga palju ei tea. Aga nüüd ta teadis. Selles polnud kahtlust. Tony Vargase [[ärikonsultatsioon]] tähendas politseiniku tapmist.
| |||