Varemed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
* Seda keelekummastust tuli hiljem mitmel korral peale, eriti kui mõni [[lause]] meenutas oma pärinemist [[ladina keel]]est, tundus lausa, nagu poleks see päriselt loomulik [[keel]], mida nad räägivad, vaid mingi õhtumaise [[kultuur]]i enda kurgust tulev kurin, midagi kultiveeritut, midagi, mille naturaalsust on raske ette kujutada. Aga siis muidugi tuletas itaalia keel enda häälikumuutustega meelde, et ta on ju ladina keele suhtes mingi rahvalik lõdvasuine lihtsustus - ''victoria'' asemel ''vittoria'', ''admirare'' asemel ''ammirare'', ''Florentia'' asemel ''Firenze'', ''sexus'''e asemel ''sesso'', ja kõik need ''l''-ide, ''n''-ide ja ''c''-de pehmenemised ning ''j''-ide ja ''g''-de nihkumised suukoopa etteotsa "''džee''"-deks. Lisas veel see hämmastav lugu, et ladina keele käänete süsteem on täielikult kokku varisenud ja suurejooneline verbiaegade süsteem on samuti kokku kuivanud - ja tundub isegi loogiline, et sellist keelt räägitakse maal, mis on täis mitme tuhande aasta vanuseid varemeid, otsekui oleks keel varisenud kokku koos nonde muistsete ehitistega. Aga see jutt on muidugi ülekohus, sest itaalia keel kõlab väga selgena, enda jõus kindlana, nii et teisiti vaadates ei ole itaalia keel muud kui kõigest liigselt raskepärasest puhastatud ladina keel.
** [[Aare Pilv]], "Ramadaan". Tuum 2010, lk 13-14
* ... nagu mitut [[sõda|sõjas]] põrmuks pommitatud [[Saksamaa]] linna, kattis ka Dessaud igavene varemete tolm, mis aastakümnete jooksul oli hõõrdunud ühtlaseks halliks [[jahu]]ks ja matnud enda alla ka osa väärikast [[ajalugu|ajaloost]]. Paremad kohad olid puruks pommitatud või lagunesid [[vaesus]]e käes. Üle kõige levis lootusetult reostatud Mulde ja Elbe [[jõgi|jõgedest]] kerkiv kemikaalide [[hais]], mis segunes Ida-Saksale iseloomuliku pruunsöe haisuga, mida seal kasutati peamise kütteainena. Jõgede äärde sattunule tundus, nagu oleks linn mingi hiiglaslik fotolabor, mis on paigutatud tohutute ilmuti ja kinniti vannide lähedusse. (lk 161)
* Tõsi aga on, et allakäigust kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad [[päikeseloojang]]u ja varemete poole tagasi ja ohkad.
| |||