Raili Marling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Raili Marling''' (kuni 2010 Põldsaar; sündinud 29. oktoobril 1973 Võrus) on Eesti keeleteadlane ja kultuuriuurija. ==Intervjuud== * ''Lingua franca'' pole minu jaoks seotud mitte niivõrd kultuuri, kuivõrd võimuga. See ei pruugi olla alati sõjaväeline, vaid võib olla ka teiste institutsioonide võim, ja ladina keele puhul oli selleks institutsiooniks vaieldamatult kirik. * Kui Julius Caesar Suurbritanniasse jõudis, inglise keel...' |
|||
9. rida:
* Inglise keele kasutuse tajutav lamedus ongi võimaldanud paljudel diskussioonis osaleda. [---] Keel on lihtsustatud, seda on tehtud kergemaks ja läbipaistvamaks.
* Miks me õpetame seda nii-öelda õiget, [[Shakespeare]]'i inglise keelt, kui me võiksime õpetada lihtsat [[suhtluskeel]]t, mille tönkamisega näiliselt hakkama saab? Leiame, et meie kohustus on õpetada ülikoolis haritud inglise keelt, millega saab minna [[Diplomaat|diplomaadiks]] ja millega saab osaleda kultuurivestluses.
* [[Sakslased|Sakslasel]] ja [[prantslased|prantslasel]] on kergem rääkida inglise keeles, kui otsustada, kas rääkida saksa või prantsuse keeles. See on poliitiline otsus, et kumma keel siis tähtsam on. [[Eestlased|Eestlastel]] seda muret pole.
* Kui me loobume teiste keelte õppimisest ja jääme ainult nivelleeritud ''lingua franca'' juurde, siis minu meelest vaesub ka meie [[emakeel]]. [[Emakeel]] on seda rikkam, mida rohkem me tajume teiste keelte rikkust.
* [Tehiskeeltest nagu esperanto ja noviaal:] Need on kokku pandud patsifistlikel eesmärkidel. See, kes [[esperanto]] teadlikult lõi, ütles, et ta tahab seda levitada [[rahu]] tekitamiseks maailmas. Aga see ei juurdunud, sest see ei ole kellegi emakeel.
* Üks, mida võiks ladina keelelt õppida, on ''sic transit gloria mundi''. [[Hiilgus]] saab ühel hetkel otsa ja meie küsimus on: kui [[Hiina]] paratamatult tõuseb, siis kui kiiresti me [[mandariini keel]]t õppima hakkame?
| |||