Eesti kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
53. rida:
:Peaksimegi end rohkem võitjatena tundma. [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] eripära on selles, et ajaloo tõlgendajad, teinekord ka ajaloolased on võtnud selgelt kaotaja positsiooni. Aga praegu oleme võitja positsioonis. See on oluline.
* [[Tiit Aleksejev]], intervjuu 1939. aasta teemalise Eesti spioonidraama "O2" teemal: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna "Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna"] ERR, 09.10.2020
 
 
* <nowiki>[</nowiki>[[Kadi Estland]]<nowiki>]</nowiki>: Eile komistasin ühe teatri­arvustuse otsa, kus Postimehe kriitik [[Heili Sibrits]] toob välja, et ta on väsinud sellest, et [[naised]] tõstavad laval oma seelikusaba üles ja on hüsteeriliselt kiimalised. Kas meelelahutuskultuuris pole seda niigi liiga palju? Sellised analüüsid on juba samm edasi. Kui [[riik]] doteerib [[kultuur]]i, siis ei tohiks olla ohtu, et kultuurist saab mugav propagandariist, kus kedagi ei taheta panna [[ebamugavus]]t tundma. Kui peame arvestama sellega, et oleks rohkem vaatajaid, siis pole kultuuril [[kommertskultuur]]iga mingit vahet. Kriitikust on saanud ju PR-tegija. Kui mõelda, kas #metoo on õnnestunud või mitte, siis väikesed killud, nagu see teatriarvustus või lood, mida ise räägime, või kui oleme valmis teisi toetama, osutavad ju õnnestumisele.
:[Lea Larin]: Ega [[eesti film]]is ja [[eesti kirjandus|kirjandus]]es ole naiste kujutamine parem: [[film]]is saab naine alati [[peksmine|peksa]].
:Estland: Lingvistiline mets on ju lingvistiline peks.
* Vestlusring: [[Lea Larin]], [[Reet Varblane]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/me-ei-lahku-enam-tantsuporandalt/ "Me ei lahku enam tantsupõrandalt"], Sirp, 22.12.2017
 
==Luule==