Raili Marling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
* [[Sakslased|Sakslasel]] ja [[prantslased|prantslasel]] on kergem rääkida inglise keeles, kui otsustada, kas rääkida saksa või prantsuse keeles. See on poliitiline otsus, et kumma keel siis tähtsam on. [[Eestlased|Eestlastel]] seda muret pole.
* Kui me loobume teiste keelte õppimisest ja jääme ainult nivelleeritud ''lingua franca'' juurde, siis minu meelest vaesub ka meie [[emakeel]]. [[Emakeel]] on seda rikkam, mida rohkem me tajume teiste keelte rikkust.
* [Tehiskeeltest nagu esperanto ja noviaal:] Need on kokku pandud [[patsifism|patsifistlikel]] eesmärkidel. See, kes [[esperanto]] teadlikult lõi, ütles, et ta tahab seda levitada [[rahu]] tekitamiseks maailmas. Aga see ei juurdunud, sest see ei ole kellegi [[emakeel]].
* Üks, mida võiks ladina keelelt õppida, on ''sic transit gloria mundi''.
* Olen alati armastanud öelda, et kultuuride vahel ei ole
** Raili Marling, intervjuu: Liina Ludvig, [https://novaator.err.ee/1608212626/inglise-keelt-voib-oodata-ladina-keele-saatus "Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus"], ERR/Universitas Tartuensis, 15.05.2021
* Trumpi valimiskampaania tegi silmanähtavaks ja kuuldavaks häbenematult [[šovinism|šovinistliku]] suhtumise naistesse, mida [[avalik ruum|avalikus ruumis]] ei ole juba ammu sobivaks peetud. Oleme teadnud, et see halvustav suhtumine on kusagil olemas, aga see ei tunginud poliitilisse ega avalikku arutellu. Järsku oli see varjamatu tõsiasi, ja seda kõrgeimates võimukoridorides.
* Kaua aega peeti parempopuliste marginaalseks nähtuseks, naljanumbriks või vähemalt igandiks, mida ei pea tõsiselt võtma. Kuid kuna nad on osava [[populism|populistliku]] [[hirm]]u ärakasutamisega pääsenud võimutüüri juurde, siis see ei ole enam naljakas. Enam ei saa parempopuliste ja nende suhtumist naistesse eirata.
* [[Ahistamine|Ahistamist]] ei olegi akadeemilistes tõlgendustes seotud niivõrd seksiga, kuivõrd võimuga, täpsemalt, võimupositsiooni kuritarvitamisega.
* Ühiskonnas, sõltumata formaalsest võimupositsioonist, kehtib [[patriarhaalne dividend]], kui kasutada Austraalia soouurija Raewyn Conneli terminit: ka kõige madalamal ühiskonnaastmel [[mees|mehel]] on privilegeerituse tunnetus, arusaam, et ta on – või peaks olema – ühiskonnas [[naine|naistest]] kõrgemal positsioonil. Aastakümneid on selline meheliku pilgu all olemine olnud naiseks olemise lahutamatu osa.
* Kindlasti ei ahistata ainult naisi. Näiteks USA riikliku võrdsete töövõimaluste komisjoni (Equal Employment Opportunty Commission) statistika kohaselt on aastatel 2010–2016 mehed esitanud 16–18% ahistamiskaebustest, mis näitab, et naisahistajaid leidub, kuid enamik on siiski mehed.
* Vajaliku kultuurimuutuse taga on inimestele [[mõiste]]te andmine, mille abil sellest tuleb teemast rääkida. Olen viimase poole aasta jooksul olnud paljudes seltskondades, kus see teema üles võetakse, eriti kui seal on ainult naised. Väga erinevas vanuses naistel on tekkinud võimalus analüüsida olukordi, mida varem peeti lihtsalt naiseks olemise ebameeldivaks, kuid siiski paratamatuks osaks. Naised saavad nüüd teada, et niisugustesse olukordadesse ei ole ainult nemad sattunud. On hakatud aru saama, et kui mul on [[Ebamugavus|ebamugav]], ei tähenda, et viga on minus. Varem oli meil ainult [[sümptom]], nüüd on ka [[diagnoos]].
* Sama loogika on ka teiste teemade puhul olnud: [[tagasilöök]] tuleb enne, kui midagi juhtuda on jõudnud. Antifeminism oli meil enne [[feminism]]i. Infovoog suunatakse nii tuttavasse voolusängi. Me peaksime ka [[vaigistamine|vaigistava]] aspekti selle teema puhul välja tooma.
* Väikeses ühiskonnas, kus kõik teavad kõiki, on tunduvalt keerulisem rääkida kui suures. Meil ei ole kombeks oma probleemidest rääkida, levinud on vaikiv kõik-on-korras-suhtumine ning see taastoodab vaikimist ka ahistamisjuhtumite puhul. Ahistamise ohvriks sattunutele tuleb anda [[hääleõigus]], julgust rohkem rääkida.
** Raili Marling, vestlusring: Lea Larin, Reet Varblane, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/me-ei-lahku-enam-tantsuporandalt/ "Me ei lahku enam tantsupõrandalt"], Sirp, 22.12.2017
==Artiklid ja sõnavõtud==
* Isegi Eestis oleme me juba praktiliselt 20 aastat mõtestanud [[tõde]] kui midagi, mis on võimukandjate kätes – [[teadmine]] ja võim käivad käsikäes.
* Tänaseks on selline nn objektiivses tões kahtlemine lakanud olemast mingi peen ekvilibristika, mida suudavad toimetada vaid ülikoolide professorid. Tänaseks on see liikunud laiadesse massidesse, kes samasuguse intensiivsusega vaidlustavad [[kliimasoojenemine|kliimasoojenemist]] või [[vaktsiin]]e.
** Raili Marling, ettekanne konverentsil "Tõde ja tõed humanitaarias", 13.02.2019, refereeritud: [https://kultuur.err.ee/911463/raili-marling-kui-tode-on-konstruktiivne-kas-siis-koik-toed-on-uhevaarsed "Raili Marling: kui tõde on konstruktiivne, kas siis kõik tõed on üheväärsed?"], ERR, 18.02.2019
==Välislingid==
| |||