Oktaav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
</poem>
* [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92
==Proosa==
* Kirikuõpetaja [[jutlus]] tundus mulle väga pikk ja igavavõitu, kuigi pingutasin hoolega, et kõigest aru saada, mida kirikuõpetaja rääkis. Tegelikult ootasin igatsusega [[hetk]]e, mil orel mängima hakkas ja kõik sellele kaasa laulsid. Laululeht paljude [[laul]]udega võimaldas aega [[kirik]]us huvitavaks teha. Minu sihiks oli [[laul]]da oktav madalamalt kui kõik vanemad naisterahvad minu ümber. Tahtsin laulda oma arust nagu Zarah Leander. Jäin endaga väga rahule, sest mul tuli see madalalt laulmine päris hästi välja.
** [[Ülle Ulla]], "Terpsichore tiiva all". Tallinn: Kunst, 2003, lk 25-26
* Joanna [[hääl]] langes terve oktaavi võrra. "Sa ei kuulagi mind, Walter."
:Kõikidest ruumis viibivatest inimestest teadis ainuüksi Jenny, mida see tähendab. Kogemused olid talle õpetanud: kui ema hääl nii madalaks muutub, siis juhtub kindlasti midagi. (lk 64)
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
| |||