Keskendumine: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Seletav [[sõnaraamat]] ütleb esimesel kohal, et "[[vaimustus]]" on tugev [[rõõm]]utunne, mis kinnitab seda harilikku, harjunud arusaama, aga teisel, et see on kütkestatud-olek millestki. See on juba lähemal: kütke kinnitab midagi millegi külge, kütkestamises on üteldud [[tähelepanu]] koondumine millelegi, keskendumine – ja teatav võlu või [[nõidus]], mis peaks selle võimalikuks tegema, ehkki iseenesest võib kütkestada ju lihtsalt asi ise, selle [[loomus]], keegi või miski kõrvalt või mujalt ei pea keskenduma suunama või ajendama – ega tegelikult saagi seda teha. Kütkestavus kuulub nähtuse loomusse, see ise kütkestab, haarab kaasa, keskendab ja koondab.

* [[Inimene]], kes loeb, tõlgib või kirjutab, ei saa ju olla [[igav]], mõtlemise nähtavaks tegemiseks ei ole tingimata vaja heliefekte või visuaalseid vahendeid – keskendunud olemises eneses on erakordne [[ilu]], tegelikult üldse olenemata sellest, millele keskendutakse.

 

* Kuriteopaigale tagasi – sest "Piiririigis" pannakse toime [[kuritegu]] – ei vea aga mitte kuritegu, vaid [[mälestus]] totaalse keskendumise seisundist, millesse tollasena enam tagasi ei pääse, "Piiririiki" on võimalik kirjutada ainult üks kord. Kuid totaalse kohaloleku, keskendumise imet pole võimalik unustada, sest see on midagi, mida inimene päris ise ei tee – ta teeb peamiselt nõnda, et ei tee, laseb sündida.

* Elamisel pole mitte ühtegi mõtet peale valede sõnastamise ja sõna kuulmise (millel pole vähimatki pistmist sõnakuulmisega), elamise ainus mõte saab olla kas või kord elus sattuda keskendumise seisundisse, milles meie valed on meile antud sellistena, et me neid käsitada suudame.

** Vilja Kiisler, [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.

 

* Eestil on sotsiaalse sidususe strateegia ja [[traditsioon]], aga see traditsioon on formaalsete [[õigus]]te keskne. Keskendumine vähemuste õiguste formaaljuriidilisele korrektsusele on aidanud vähemuste tegelike vajaduste teemat edukalt eirata. Oleme ka oma [[suveräänsus]]t mõõtnud võimega ajaloolise õigluse argumente kasutades eirata vähemuste vajadusi.

** [[Meelis Oidsalu]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/eesti-teater-ja-pagulased/ Eesti teater ja pagulased] Sirp, 09.10.2015