Ágota Kristóf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Ágota Kristóf''' (30. oktoober 1935 – 27. juuli 2011) oli ungari kirjanik, kes elas alates 1956. aastast Šveitsis ja kirjutas peamiselt prantsuse keeles. =="Eile"== Tsitaadid väljaandest: "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, Loomingu Raamatukogu nr 8. * Eile puhus tuttav tuul. Tuul, mida ma olin juba varem kohanud. :Kevad olid tulnud varem kui tavaliselt. Kõndisin tuules kindlal kiirel sammul nagu igal hommikul. Kuigi tegelikult tahtsin hoopis oma voodisse tagasi pu...' |
Resümee puudub |
||
117. rida:
* "Ma mõtlen"
* Minu peas viib kivine tee surnud linnuni.
:"Mata mind maha," palub ta ja tema murdunud jäsemete õnarustes liigutavad end etteheited nagu vaglad.
:Mul oleks vaja mulda.
:Musta ja rasket mulda.
:Ja labidat.
:Mul on ainult silmad.
:Kaks looritatud ja kurba silma, mis on täis sinakasrohelist vett.
:Ma vahetasin need täiturul paari võõramaise väärtusetu mündi vastu. Midagi rohkemat nende eest ei saanud.
:Ma hoolitsen silmade eest, hõõrun ja kuivatan neid põlvedel hoides taskurätikuga. Ettevaatlikult, et neid mitte ära kaotada. (lk 33)
* Ainult et kõik on nii kallis. Tikutoosi jaoks tuleb kuude kaupa tööd teha ja sipelgad maksavad hiina restoranides hingehinda.
:Pärandusest pole mul enam peaaegu midagi järel.
:Kui ma oma vähest allesjäänud raha vaatan, satun ahastusse
:Alguses ma kulutasin ohjeldamatult, nagu kõik, aga nüüd pean ettevaatlik olema.
:Ostan ainult seda, mis on hädavajalik.
:Ja seega ei tule muld, labidas, sipelgad ega tikud kõne allagi.
:Muide, kui järele mõelda, siis miks peaksid ühe tundmatu linnu matused mulle üldse korda minema? (lk 33-34)
* "Surnud lind"
==Välislingid==
| |||