Kirjutamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Kirjutamine''' on inim[[kommunikatsioon]]i vahend, mis hõlmab [[keel]]elise sisu esitamist [[sümbol]]ite abil, see on [[kõne]] esitamine kestvas, ajas ning ruumis edasiantavas vormis.
==Piibel==
* Keel ja kiri on kaks erinevat märgisüsteemi; kirja olemasolu ainsaks põhjuseks on keele representeerimine; keeleteaduse objekt ei ole määratletud kui kirjutatud [[sõna]] ja kõneldud sõna kombinatsioon; vaid sõna moodustab keeleteaduse objekti. Kirjutatud sõna kujutab kõneldud sõna, kuid seguneb tollega nii lähedalt, et haarab endale lõpuks põhirolli; häälelise märgi representatsioonile antakse sama tähtis või veelgi tähtsam roll kui sellele häälelisele märgile enesele. See oleks sama hea kui arvata, et kellegi [välimuse] tundmaõppimiseks on parem vaadata tema fotot kui [[nägu]].▼
** [[Ferdinand de Saussure]], "Üldkeeleteaduse kursus", § 2. Tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Varrak 2017, lk 60▼
* Aga [[Pilaatus]] kirjutas ka sildi ja pani selle [[rist]]i külge. Sellele oli kirjutatud: "Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas."
9. rida ⟶ 8. rida:
:21 Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: "Ära kirjuta "Juutide kuningas", vaid "Tema ütles: Olen juutide kuningas.""
:22 Pilaatus vastas: "Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud."
==Proosa==
▲* Keel ja kiri on kaks erinevat märgisüsteemi; kirja olemasolu ainsaks põhjuseks on keele representeerimine; keeleteaduse objekt ei ole määratletud kui kirjutatud [[sõna]] ja kõneldud sõna kombinatsioon; vaid sõna moodustab keeleteaduse objekti. Kirjutatud sõna kujutab kõneldud sõna, kuid seguneb tollega nii lähedalt, et haarab endale lõpuks põhirolli; häälelise märgi representatsioonile antakse sama tähtis või veelgi tähtsam roll kui sellele häälelisele märgile enesele. See oleks sama hea kui arvata, et kellegi [välimuse] tundmaõppimiseks on parem vaadata tema fotot kui [[nägu]].
▲** [[Ferdinand de Saussure]], "Üldkeeleteaduse kursus", § 2. Tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Varrak 2017, lk 60
* Kirjutamine on algusest peale mõeldud selleks, et keelt [[inimene|inimese]] juurest ära viia, et teda maha jätta või üle anda, et keelt inimesest sõltumata [[minevik]]ust [[tulevik]]ku talletada.
* Kirjutamisest ei saa irrutada salvestamist, [[kiri]] on igal juhul konteiner, ükskõik siis, kas kaheks tunniks või aastatuhandeks, [[mari]], mida ei panda mitte suhu, vaid purki.
** [[Jaan Undusk]], Maagiline müstiline keel. Virgela 1998, lk 65-66
* Keel oli maagilise [[mõtlemine|mõtlemise]] tööriist. Kiri muutis keele ajapikku pelgaks kommunikatsioonivahendiks, [[võim]]u atribuudiks. Keele "mudeliks" sai kiri. /---/ Kirja levitatav keeletaju tõi kaasa totaalse muutuse - maagilise sõna kadu hävitas inimese ''osaduse'' ja andis asemele ''tõlgenduse''. Inimene tunneb ennast hästi seal, kus asjadel on õige [[tähendus]]. [[Kunst]] ja [[religioon]] osutusid samuti äkki inimese juurest äraviiduks, täpselt samuti nagu kiri lahutas nõiduslikul viisil sõnad kõnelejast. /---/ Küsimus osadusest asendus vähehaaval küsimusega kohast süsteemis. Juba sumerid olid sunnitud tunnistama, et kirjast sai lühikese ajaga maksukoguja käepikendus.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader, 2008, lk 11
* Kõik kirjad on mõnes mõttes hauakirjad, põrmu ülistus - selline on lihtsalt kirja olemus.
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 224
* Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), kõneks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). Inimkonna [[progress]] põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul.
* Kiri sünnib [[keha]] liikumisest. Kirjutamine on somaatiline praktika. Kui me seda usume, oleme ehk taibanud midagi olulist ka oma esivanemate [[kultuur]]ist. Rituaalid, loitsud ja maagilised märgid olid muistsed kirjasüsteemid, mida kirjutati sõrmede ja nähtamatu tindiga.
** Valdur Mikita, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
* [[Mika Waltari|Waltarigi]] ütleb "Sinuhes", et kirjutamine on [[lohutus]]. Aga lõppude lõpuks on seda kogu [[kultuur]]. Kirjutamise, kultuuri kaudu me [[lunastus|lunastame]] end [[igavik]]ule.
** [[Rein Veidemann]], [https://kultuur.postimees.ee/244717/mika-waltari-eksistentsialism-eesti-poolt-vaadatuna "Mika Waltari eksistentsialism – Eesti poolt vaadatuna"] Postimees, 4. aprill 2010
* Kirjasõna talletamine kehavälistele mälukandjatele teeb võimalikuks teoreetilise pilgu, kirjalikest tekstidest informeeritud mõtteviisi, millel rajaneb [[teadus]], akadeemiline ja kirjanduslik traditsioon.
** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil.] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019
* Kui tuli romaanivõistluse teade, võtsin ette enda sees pulbitsevad [[probleem]]id. Kui mind miski häirib, siis on kirjutamine minu viis end väljendada. Mõni moderntantsija viskub toa keskele ja teeb kava, mina panen kirja.
** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020
* "Omaenda [[surm]]ast ei saa kirjutada."
:Seda ütles mulle [[psühhiaater]], ja ma olen temaga nõus, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma mõtlen, et võin kirjutada ükskõik millest, isegi sellest, mis on võimatu ja mis pole tõsi.
:Enamasti ma rahuldun mõttes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb kõik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad mõtteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja kõik muutub valeks. [[Sõna]]de pärast.
:Kirjutan igal pool, kus ma olen. Kirjutan [[buss]]i peale kõndides, bussis, meeste riietusruumis, oma masina ees.
:Ainus viga on selles, et ma ei kirjuta seda, mida peaksin kirjutama, ma kirjutan ükskõik mida, asju, millest keegi aru ei saa ja millest ma isegi aru ei saa. Õhtul, kui ma seda paberile ümber panen, mida ma päeva jooksul peas kirjutasin, küsin ma endalt, miks ma seda kõike kirjutasin. Kelle jaoks ja milleks? (lk 8-9)
* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||