Enesetapp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
:"Ole nüüd, Jackie," ütleb Jim naerdes, "see, mis inimesi [[õnn]]elikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati [[vaba]] olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama." (lk 23)
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
 
 
* "Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt elu võtta, siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie [[elu]]."
:[[Arst]] vastab:
:"Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d." (lk 9)
* Paul ja Kati jõudsid tagasi järgmisel laupäeval. Verat polnud ja tema toa uks oli lukus. [[Korter]]is oli kummaline [[lõhn]]. Kati tegi [[aknad]] lahti ja läks lapsele [[lastesõim|sõime]] järele. Paul tuli minu juurde, läksime [[bistroo]]sse, Jean oli seal. Arutasime asja omavahel, rääkisin Andrest. Paul oli tulivihane. Ta läks koju, ja et kummaline lõhn polnud kadunud, lõi ta Vera toa ukse sisse. Vera lagunev keha lebas voodil.
:[[Lahkamine]] näitas, et ta oli end [[unerohi|unerohuga]] ära mürgitanud.
:Meie esimene [[surnu]].
:Järgmised ei lasknud end kaua oodata.
:Robert lõikas endal [[vannituba|vannitoas]] [[veen]]id läbi.
:Albert [[poomine|poos]] ennast üles, jättes lauale meie keeles kirjutatud kirja: "Käige kuradile."
:Magda kooris [[kartul]]eid ja [[porgand]]eid, istus siis põrandale, keeras [[maagaas|gaas]]i lahti ja pani pea ahju.
:Kui me neljandat korda bistroos matuste puhul [[korjandus]]t tegime, ütles [[ettekandja]] mulle:
:"Teie, [[välismaalased]], korjate kogu aeg raha ja käite kogu aeg matustel."
:Vastan talle:
:"Eks igaüks [[meelelahutus|lõbutseb]], nagu oskab." (lk 32)
* [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001
 
==Allikata==