Õnn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
53. rida:
:"Ole nüüd, Jackie," ütleb Jim naerdes, "see, mis inimesi õnnelikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati [[vaba]] olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama." (lk 23)
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
 
 
* "Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt [[Enesetapp|elu võtta]], siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie [[elu]]."
:[[Arst]] vastab:
:"Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d." (lk 9)
* Loomulikult ei muretsenud ma selle kõige pärast sugugi. Võib isegi öelda, et mul oli õnnelik lapsepõlv, sest ma ei teadnud, et lapsepõlv võiks olla teistsugune. (lk 14)
* Ma ei käinud kunagi külas. Me elasime [[surnuaed|surnuaia]] kõrval, küla viimasel tänaval, viimases majas. Olin õues pori sees mängides õnnelik. Mõnikord oli taevas selge, aga mina armastasin tuult, [[vihm]]a ja [[pilv]]i. Vihm kleepis juuksed otsaesisele, kaelale ja silmadele. Tuul kuivatas juuksed ja paitas mu nägu. Pilvedesse peitunud [[koletis]]ed jutustasid mulle tundmatutest maadest. (lk 15)
** [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001
 
==Draama==