Suitsetamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt
34. rida:
* Eriti hirmsaks läks [[kooselu]] isaga siis, kui ta jäi töölt [[pension]]ile. Siis köhis ja suitsetas ta vaheldumisi — tõusis ööselgi üles, et suitsetada —, tuba oli maast laeni sinihalli [[suits]]u täis, kuid isa oli oma ihu teener ja kuulis ainult keha käsku, mitte aga meie palveid. (lk 32)
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
 
 
* Ja siis see juhtuski. Ma läksin ühel päeval koju ja [[ema]] ütles, et kavatseb uuesti [[abiellumine|abielluda]]. Jah, täpselt nii ta ütleski. Kohe, kui ma olin uksest sisse astunud. Ma sain üsna vihaseks. Mitte selle pärast, et ema tahtis uuesti abielluda, vaid selle pärast, et ta ütles seda mulle kohe, kui ma olin uksest sisse astunud. Sellised asjad viivad mu hauda.
:Ma ei rääkinud kaks tundi mitte sõnagi ja ema arvas, et ma olen solvunud või midagi. Aga ma ei olnud. Isa oli juba kaks aastat tagasi surnud ja minu arvates oli see just sobiv aeg uue mehe majja võtmiseks. Mu isa suri vähki. [[Kopsuvähk]]i, kui aus olla. See tuli suurest suitsetamisest. Mul on tunne, et mu isa suitsetas oma esimese [[sigaret]]i kusagil sõimerühmas. Siis kui teised [[liivakast]]is üksteisele [[liiv]]a silma pildusid ja nutta löristasid. Ma absoluutselt ei imestaks seda oma isa puhul. Küllap istus ta lihtsalt kuskile [[karussell]]i peale, pani koni ette ja tal oli täiesti pohhui, kui [[kasvataja]]d räuskama kukkusid või midagi. Jah, just nii ma arvan. Mu isa oli kõva suitsumees.
:Kuigi ma armastasin oma isa väga, ei olnud ma ema peale pahane. Kahe tunni pärast leppisime me ilusasti ära ja ma lubasin, et tulen homme kindlasti kella seitsmeks koju. Siis pidid see mees ja tema poeg meile külla tulema. (lk 7)
* [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
 
==Allikata==