Kahekordne mäng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Tsitaadid väljaandest: Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972.
* Ta süütas kõrge jalaga lambi oma mugavaima
* Ometi polnud kahtlust, et Vibeke Mogensenil oli terav pilk ja peaaegu mõtetelugemise võime. Ta maailm võis olla piiratud, aga seda piiratud maailma valitses ta
* Oma kulunud hommikukuues, valged juukseudemed nagu pühaku oreool heleroosa pealae ümber, näis ta ise nagu ehtne professori karikatuur, kuigi ta polnud ei hajameelne ega isegi mitte ajast maha jäänud. Mis selgus juba ta
:"Ja mis teeb mulle nüüd selle au? Ütlen kohe, et kui te kavatsete jätkata oma juttu Spengleri teemal, võite nii sama hästi kohe tagasi minna. Ma olen öelnud, mis ma arvan, ja mul pole sinna enam midagi juure lisada."
:"Ka minul mitte, sest ma pole raamatu teist köidet veel jõudnud lugeda."
:"Teist köidet? Issand halasta! Kas ta on kirjutanud sellele supile veel teise köite? Ka seda võis juba arvata. Ütle mulle üks ainus sakslane, kes on kirjutanud mõne teose ainult ühes köites!" (lk 36)
* Kuigi Jens kinnitas, et talle kunagi polnud tulnud mõtet [[romaan]]i kirjutada, liiati veel ajaloolist, ei olnud professor selles päriselt veendunud.
:"Kui see nii on, ei tahaks ma küll kaasa aidata. Sel juhul oleksin ka mina [[kuritöö|kuriteos]] kaassüüdlane. Sest minu arvates on iga niinimetatud ajalooline romaan kuritegu nii [[ajalugu|ajaloo]] kui ka kirjanduse vastu." (lk 41)
* Jensil oli kord kiusatus tellida pudel Chateau Haut Brioni, aga loobus sellest siiski lihtsama ja odavama veini kasuks. See oleks olnud selge raiskamine, sest ta poleks kindlasti osanud mingit vahet teha. Ta polnud mingi asjatundja veinide alal ja jõi rohkem
* Daam oli olnud väga peen, tõeline daam, aga ikkagi välismaalane. Ja sellepärast võis oodata, et ta tuleb tund või kaks lubatud ajast hiljem. Ja tõesti, kui kell oli üksteist löönud, kajas läbi maja uksekella helin. Nii energiliselt võis helistada ainult mõni naine, politseinik või torustikuparandaja. Ja kuna Jensil polnud põhjust oodata kaht viimast, pidi see olema Irina Orlova. (lk 56)
* Pime [[juhus]] ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse [[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta predestinatsiooniõpetust. (lk 79)
* Aga sellest oli varsti viissada aastat, kui Babenbergid seisid oma [[võim]]u tipul ja [[Walter von der Vogelweide]] laulis hertsog Leopold VI õukonnas. Seesama hertsog Leopold, kes oli vangi võtnud kuningas [[Richard Lõvisüda]]me ja ta Dürnsteini kaljulossi peitnud. Mis omakorda oli põhjustanud, et üks teine laulik, Blondel, [[laul]]des ja kannelt lüües [[Austria]] teedel käis. [[Poliitika|Poliitilised]] intriigid ja kaunid [[kunst]]id olid seega juba vanal hallil ajal Viinis kohanud. Ta oleks võinud, kui ta oli antiikaja ihaleja, juure lisada, et keiser-filosoof [[Marcus Aurelius]] siin linnas oli oma maise teekonna lõpetanud ja ta jumalik [[keha]] Hoher Marktil tuhastatud. (lk 121)
* Sest sõjamees on palgatud eeskätt selleks, et sõdida, ja sellepärast on kasulik teada, kus, millal ja kelle vastu tal tuleb võidelda. Ainult küsimus, miks ta peab sõdima, ei ole enam tema asi. (lk 123)
* [Kasimir:] Kas sa tõesti arvad, et [[usk]] siis midagi tähendab, kui võim või vara on mängus? Ainult vaesed [[inimene|inimesed]] on õigeusklikud, sest neil pole midagi muud peale usu. Selle eest on nad valmis [[tuli|tulle]] minema — või veel meelsamini [[vaenlane|vastasel]] kõri läbi lõikama. Aga suured isandad mõtlevad teisiti — ka vaimulikud isandad. Võta näiteks Richelieu, kes oli Rooma kardinal, aga võitles koos protestantidega kõige katoliiklikuma keisri vastu. (lk 124)
* "Viin on surmigav linn," ütles ta. "Igavaim kõigist Euroopa linnadest. Mitte ainult meiesarnastele võõrastele, vaid ka viinlastele endile. See on väga moraalne rahvas, kes isegi protestantidele mitu silma ette annab. Sest pea meeles, nad ei ole silmakirjalikud nagu protestandid, vaid ausalt moraalsed. Nii nagu on seda keiser Leopold ja veel enam ta kõrge abikaasa. Isegi kristlikud Viini aadlikud lisavad oma palvele: päästa meid kurjast ja keisri
* [Kasimir:] Kadedale on kõik [[inetus|inetu]] ja see, kel kõht [[haigus|haige]], peab [[patt|patuks]], et teised [[söömine|söövad]]. (lk 128)
* "Olen kuulnud palju viinlannade võlust. Eriti aga seda, et ungarlannad on kõige ilusamad Euroopa naiste hulgas."
"Sellega on nagu kõigi kuuldustega. Isiklikult tean ainult üht naist, kelle kohta mõlemad väited võiksid õiged olla. Isegi nüüd, kui ta ei ole enam oma esimeses nooruses."
:"Tõelised kunstiteosed muutuvad aastatega ainult paremaks." (lk 135)
* Christian Buhlil oli tegelikult mitte üks, vaid koguni kaks võtit oma südamedaami juure. (Ütleme südame daam ja mitte armuke, sest me oleme Austrias ja mitte Prantsusmaal.)(lk 149)
* Tubli, truu [[hobune|ratsu]], enam väärt kui ükski [[sõber]], ükski [[naine]], enam väärt kui keisri kaitse või kiriku õnnistus! (lk 152)
28. rida:
* Trükikunst, mis oli kaasa toonud palju head, oli soeta nud ka rea sohilapsi. Ja üks neist oli lendleht ehk pamflett. (lk 171)
*Armukadedus ja äkkviha olid muidugi pahed, aga inimlikud pahed. Nõiakunsti kasutamine oli aga juba ebainimlik, sest see tähendas ühendusepidamist peavaenlase endaga. (lk 172)
* Aga vastused ei tõotanud midagi head. Päikeseku ningas Louis XIV teatas, et ta on otsustanud jääda
* Jens Buhl ei kuulunud ise nende hulka, kes hindavad varase hommiku ilu. Talvine hommikuhämarus oli seotud ebameeldivate mälestustega juba koolipõlvest, kui tuli pooluniselt ja külma käes värisedes kooli rutata, kus
* Raamatutes, laval ja kinos on kõige lihtsam asi kedagi telefoni teel kätte saada. Näib, et see teine kogu aeg istub ja ootab, et talle helistataks. Et see tegelikkuses nii ei ole, oli Jens korduvalt kogenud. Rääkimata sellest
* See pole [[Rutt|kiirustamine]], mis teeb inimese närviliseks. Seda teeb olukord, kui tead, et on kiire, et [[aeg]] kaob, ja ometi ei saa midagi teha. See on nagu [[unenägu|unenäos]], kui katsud joosta, aga [[jalg|jalad]] on nagu maa külge aheldatud. (lk 212)
* Te arvate, et see on lihtne, aga oodake, kuni ma olen seda selgitanud... (lk 216)
|