Nõudepesu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
* [[Naisteajakirjad]] jagavad [[pereema]]le ohtralt õpetusi, kuidas nõusid pestes säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas [[rasedus]]e ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada koketerii, emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
* [[Kodu]]s olid kah asjad nüüd hoopis teisiti. Mitte et seal midagi kolossaalselt muutunud oleks. Seda mitte. Asi oli [[pisiasjad]]es. Näiteks ilmus korraga [[külmkapp|külmkapi]] uksele [[graafik]], kus oli kirjas, millal keegi peab nõusid pesema, [[prügi]] välja viima või tuba [[koristamine|koristama]]. Ja näiteks siis, kui kogu pere kogunes õhtuti [[telekas]]t mingit tobedat [[film]]i vaatama, ei julgenud mitte keegi jalgu laua peale panna. Kõik istusid viisakalt, [[naer]]sid kohusetundlikult iga nalja peale, pidasid täpselt nõudepesemise graafikust kinni ning üritasid iga hinna eest eeskujulikult kodu mängida. Minu arvates oli see totaalselt nõme. Minu jaoks ei seostunud [[perekond]] üliviisaka käitumise ja nõudepesugraafikuga. Kogu oma senise elu olin arvanud, et õige perekond tähendabki jalgu laual, vales kohas naermist ning nõude pesemist siis, kui selleks parasjagu tahtmist on. See siin ei olnud aga kodu ja perekond, vaid ülihästi [[distsipliin|distsiplineeritud]] [[sõdur]]ite kompanii. Selline värk võib üsna masendav olla. Ausõna. Mina näiteks sattusin lausa [[depressioon]]i. (lk 11)
** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
[[Kategooria:Tegevused]]
| |||