Kahekordne mäng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
17. rida:
* Sest sõjamees on palgatud eeskätt selleks, et sõdida, ja sellepärast on kasulik teada, kus, millal ja kelle vastu tal tuleb võidelda. Ainult küsimus, miks ta peab sõdima, ei ole enam tema asi. (lk 123)
* [Kasimir:] Kas sa tõesti arvad, et [[usk]] siis midagi tähendab, kui võim või vara on mängus? Ainult vaesed [[inimene|inimesed]] on õigeusklikud, sest neil pole midagi muud peale usu. Selle eest on nad valmis [[tuli|tulle]] minema — või veel meelsamini [[vaenlane|vastasel]] kõri läbi lõikama. Aga suured isandad mõtlevad teisiti — ka vaimulikud isandad. Võta näiteks Richelieu, kes oli Rooma kardinal, aga võitles koos protestantidega kõige katoliiklikuma keisri vastu. (lk 124)
* "Viin on surmigav linn," ütles ta [Kasimir]. "Igavaim kõigist Euroopa linnadest. Mitte ainult meiesarnastele võõrastele, vaid ka viinlastele endile. See on väga moraalne rahvas, kes isegi protestantidele mitu silma ette annab. Sest pea meeles, nad ei ole silmakirjalikud nagu protestandid, vaid ausalt moraalsed. Nii nagu on seda keiser Leopold ja veel enam ta kõrge abikaasa. Isegi kristlikud Viini aadlikud lisavad oma palvele: päästa meid kurjast ja keisri vastuvõttudest. Ei ole üldse mõeldav, et keisri ballidel tantsitaks menuetti. Kui seal üldse tantsitakse. Keiser Leopold armastab küll väga muusikat, aga ainult niisugust, mis kuulajad magama paneb." (lk 126-127)
* [Kasimir:] Kadedale on kõik [[inetus|inetu]] ja see, kel kõht [[haigus|haige]], peab [[patt|patuks]], et teised [[söömine|söövad]]. (lk 128)
* "Olen kuulnud palju viinlannade võlust. Eriti aga seda, et ungarlannad on kõige ilusamad Euroopa naiste hulgas."
| |||