Kirikuõpetaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
30. rida:
:Niisugune ebatavaline elukorraldus oli Bisbee vanade kommetega harjunud elanike meelest kahtlasevõitu. Võiks koguni öelda, et seda peeti [[skandaal]]seks. (lk 47)
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
 
 
* Meil oli raske. Väga raske. Tavaliselt peaks nüüd järgnema lause - aga me saime sellest üle. Kuid me ei saanud ju. Me pole siiamaani saanud. Mitte keegi meist pole. Kuidas paganama moodi on üldse võimalik saada üle sellisest asjast? Sellisest kuradima vastikust ja mõttetust asjast. Ma lähen lolliks, kui ma sellele mõtlen. Me olime suures majas. Mina ja Eret ja Alex ja Karol ja Karel. Aga neli inimest olid kusagil kaugel. Surnuaial. [[Muld|Mulla]] sees. Vastiku niiske külma mulla sees, kus miljonid [[bakter]]id ja [[uss]]ikesed nende [[keha]]sid järasid. Ma <!--//-->tean küll, et need on ainult maised kestad ja puha. Olin kirikuõpetajal seda asja endale päris põhjalikult [[Seletamine|seletada]] lasknud. Ta ütles, et nad kõik neljakesi on kenasti [[paradiis|taevas]] ja vaatavad sealt aeg-ajalt meie poole. Täpselt nii ta ütles. Ta andis [[ausõna]]! (lk 25-26)
** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
 
[[Kategooria:Elukutsed]]