Moraal: erinevus redaktsioonide vahel

'''Moraal''' on [[ühiskond|ühiskonnas]] või kogukonnas aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja [[seadus]]te kogum, mis on seotud [[kultuur]]i ja elulaadiga.

 

* Vaata "[[Eetika]]".

** [[Denis Diderot]], "Entsüklopeedia"

 

* Iga inimese kohustus on levitada moraali väljaspool teda ennast nii hästi, kui ta teab ja oskab, s.t hoolitseda selle eest, et igaühel oleks sama hoiak kui temal... Sellest järeldub, et moraalse kogukonna kui terviku lõppeesmärk on luua moraaliasjades üksmeel.

** [[Johann Gottlieb Fichte]], "Eetikasüsteem vastavalt teadusõpetuse printsiipidele"

 

* On ainult üks kategooriline imperatiiv ja see on järgnev: toimi vaid sellise maksiimi alusel, millest võid samaaegselt soovida, et see oleks üleüldine [[seadus]].

** [[Immanuel Kant]], "Moraali metafüüsika" (1797), 11. ptk

 

* Moraalses [[maailm]]as levib [[valgus]] aeglasemalt kui [[soojus]] — erinevalt füüsilisest maailmast.

** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 37

 

* Meie ajal kuuleb nii sageli kurtmist üha kasvava ebamoraalsuse üle, ja ometi ei tea ma, et kedagi, kel selleks lusti, takistataks seda enam ja seda suurema auga moraalne olemast.

 

 

** [[Karl Marx]], "[[Kommunistliku partei manifest]]" (1848)

 

* Moraal on teooria, et iga inimese tegu peab olema õige või väär ning et 99% neist on väärad.

** [[H. L. Mencken]], "A Mencken Chrestomathy" (1949), 30. ptk, lk 617.

 

* Me ei peaks kunagi kahtlema selles, et moraalse elu riigistamine on esimene samm [[totalitarism]]i poole.

** [[Kenneth Minogue]], "The Servile Mind, How Democracy Erodes the Moral Life" (2010), Encounter Books, lk 2-3

 

* Ma julgen üsna kindlalt väita, et [[kristlus|kristlik]] religioon, nagu see kirikuteks organiseerunult esineb, on olnud ja on endiselt maailma moraalse arengu peamine vaenlane.

** [[Bertrand Russell]], "Miks ma ei ole kristlane"

 

* Yossarian keeras aeglaselt ja asus kerge kõhklusega Milot uurima. Ta nägi lihtsat ja siirast [[nägu]], mis ei olnud võimeline ei [[kavalus]]eks ega valskuseks, [[aus]]at ja avali nägu, kus olid suured kõõrdis [[silm]]ad, roostekarva [[juuksed]], mustad [[kulmud]] ja paraku ka punakaspruunid [[vuntsid]]. Milol oli pikk ja peenike [[nina]], mille nuhutavad ja niisked sõõrmed olid suunatud järsult paremale, sihtides alati kõrvale sellest, kuhu ülejäänud tema vaatas. See nägu kuulus kalestunult ausale inimesele, kes suutis oma [[voorus]]e aluseks olevaid moraalipõhimõtteid rikkuda sama vähe kui end jäledaks [[kärnkonn]]aks moondada. Üks neist moraalipõhimõtetest ütles, et kunagi ei ole [[patt]] küsida nii palju, kui nõudlus lubab. (lk 84)

* [Kolonel Korn Yossarianile:] Ma tõega imetlen sind pisut. Sa oled kõrge moraaliga arukas inimene, kes on võtnud väga [[julge]] seisukoha. Mina olen täielikult moraalilage arukas inimene, seepärast olen ma ideaalne inimene seda hindama. (lk 543)

** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020

 

==Allikata==