Helle-Iris Michelson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Helle-Iris Michelson''' (1958. aastani Helle-Iris Roosma, sündinud 4. novembril 1929 Tallinnas) on eesti ujuja, tõlkija, toimetaja ja kirjanik. 161 cm, 58 kg. ==Artiklid== * Kui ma värske prantsuse filoloogina Eesti Riiklikku Kirjastusse toimetajaametisse asusin, pandi minu lauale esimeseks tööks Jules Verne'i "Kapten Granti lapsed". Tuli keeleliselt ja sisuliselt korda teha 1932. aastal ilmunud Marta Sillaotsa tõlge. Marta Sillaots oli ennesõjaaegne...'
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
 
Resümee puudub
8. rida:
* Ajajärk, täpsemalt XIX sajand, kuhu kirjaniku elu ja looming jääb, on ju tõepoolest rikas oluliste geograafiliste avastuste ja teaduse ning tehnika hoogsa arengu poolest. Kogu nelja aastakümne jooksul, mil ta oma seiklusjutte avaldas, tuli tal ka endal läbi käia see keeruline teekond teadusradadel. Ta nimelt koostas endale ca 25 000 sissekandega faktipõhise kartoteegi, mida ta pidevalt täiendas ja mis võimaldas tal oma tekstides kasutada väga kirjut tegelaste paletti, viia nad maailma eriskummalisimaisse paigusse, luua nende ümber uskumatud tingimused ning panna nad seal ülipõnevalt tegutsema.
* Jules Verne'i loomingut kirjastas Pierre-Jules Hetzel, kelle tegevust on mitmeti mõistetud, täit selgust pole tänini. [[Ambivalentsus]] seisneb selles, et kuigi ta tegi palju ära Verne'i teoste levikuks, käis ta käsikirjadega üsna vabalt ringi - ta kärpis, muutis teksti, kirjutas juurdegi, mõneti nagu kaasautor, ja seda soovist tugevdada neis seikluslikku liini, ja mis siis imestada, kui see tuli mingite teiste väärtuste arvelt. Autor põletas enne surma oma kirjavahetuse temaga, Hetzelilt on järel vaid väike osa halvasti loetavaid kirju.
* Hetzel ei avaldanud tema esimest käsikirja "Pariis XX sajandil". Kui üldiselt on tema romaanid[[romaan]]id kirjutatud [[optimism|optimistlikus]] laadis, tehnilist progressi[[progress]]i toetavalt, kus kunst]] ja teadus]] pole vastandatud, siis mainitud teoses prevaleerib [[pessimism]], autor näeb [[tehnika]] võidukäigus vaid negatiivset, ebahumaanset poolt. Kõigepealt mõistab ta hukka raha]] võimu inimese üle, nad muutuvat mammonakogujaiks ja saatanliku progressi kummardajaiks. Tööstuse areng toovat kaasa sotsiaalseid probleeme: tööpuuduse, töötingimuste karmistumise, looduse reostuse[[reostus]]e. Pariisi[[Pariis]]i Cité saarel, kus peategelane, lüürilise hingeeluga Michel töötab, on bürood välja tõrjunud elanikud, tööstusrajoonid linnas laienevad, õhk on saastatud. [[Ühiskond]] seisab kolmel sambal: [[tööstus]], [[kaubandus]] ja [[rahandus]].
:Ja mida siis siin Verne on valesti öelnud? Ka niisugust "progressi" nägi ta ette.
* Helle-Iris Michelson, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seega-oli-phileas-fogg-kihlveo-v-itnud/ "Seega oli Phileas Fogg kihlveo võitnud"], Sirp, 15.04.2005