Olemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Olemine''' ehk '''olemasolu''' ehk '''eksistents''' on eksisteerimise tõik, üldistatuna kõik olev tervikuna. Sellele vastandub olijate arvates mitteolemine ehk [[olematus]]. Olemisega tegeleb [[filosoofia]] haru ontoloogia, eksistentsiga [[eksistentsialism]].
 
==Piibel==
<poem>
Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut päikese all.
</poem>
** [[Koguja raamat]], ptk 1, salm 9
 
==Koraan==
 
* Ta on taevaste ja maa [[looja]]. Kui ta otsustab, et miski peab saama, siis ta ütleb "Ole!", ja see asi saab olevaks.
** [[Koraan]], 2:117, tõlkinud [[Haljand Udam]], 2007, ISBN 9789985213148
 
==Draama==
* [Hamlet:] Olla või mitte olla, see on küsimus.
** [[William Shakespeare]] "[[Hamlet]]"
 
==Proosa==
* Olla tähendab [[taju]]tud olla.
* ''Esse is percipi.''' (Ladina ja inglise keele segu.)
** [[George Berkeley]] "Traktaat inimteadmise printsiipidest", §3
 
 
* Ühesõnaga, [[müüt|müüdis]] on meie olemise kõige tulisem tuum. Või isegi mitte tuum, vaid see, mis puudutab meie olemist sedavõrd, et kui me ise püüaks seda liigutust jäljendada, siis oleks kohutavalt valus. Müüt võimaldab saavutada seda, et enda olemise kõige ohtlikum või valulisem moment ilmuks nii, et me otseselt seda valu ei tunne. Müüt mitte ei ületa seda valu, vaid annab mõnes mõttes "võimatu" perspektiivi, mis vabastab korraks sellest, et oleme ikkagi enda olemisse niivõrd sisse mässitud – et nii või teisiti saame asju näha ainult enda vaatepunktist.
** [[Hasso Krull]] (Juhan Raud [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased] Postimees, 31. jaanuar 2019, intervjuu)
 
 
* [[Kunst|Loomevaldkonna]] peamine mõte on testida ühiskondliku ja inimliku olemise piire ning esitada vastikuid küsimusi.
** [[Barbi Pilvre]] [https://arvamus.postimees.ee/4149067/barbi-pilvre-kas-nunn-ursula-vagistajad-tuleks-kohtu-alla-anda Barbi Pilvre: kas nunn Ursula vägistajad tuleks kohtu alla anda?] Postimees, 16. juuni 2017
 
 
* [[Luuletus]] ei pea mitte tähendama, vaid olema.
** [[Clifford Geertz]]. "Kunst kui kultuurisüsteem". Tlk Triinu Pakk-Allmann. Rmt: "Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast". Varrak 2003, lk 126-158
 
 
* Igal [[objekt]]il on ''oma kindel arv [[omadus]]i'', ei üle ega alla selle. Igale küsimusele, kas ta on see ja too, on sellel, kes seda objekti läbinisti tunneb, võimalus anda vastuseks otsustav jaa või otsustav ei, mis teeb lõpu igasugusele kõikumisele olemise ja mitteolemise vahel. [---]
: ''Kõik, mis on olemas, on läbinisti määratus: see on see, mis ta on, ja ei midagi muud.''
** [[Johann Gottlieb Fichte]] "Inimese määratlus". Esimene raamat "Kahtlus", lk 15-16 (tlk [[Mati Sirkel]])
 
<poem>
Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut päikese all.
</poem>
** [[Koguja raamat]], ptk 1, salm 9
 
* Kunagi pole old, et kudagi poleks old.
** [[Jaroslav Hašek]], "Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil"
 
==Luule==
* Ta on taevaste ja maa [[looja]]. Kui ta otsustab, et miski peab saama, siis ta ütleb "Ole!", ja see asi saab olevaks.
** [[Koraan]], 2:117, tõlkinud [[Haljand Udam]], 2007, ISBN 9789985213148
 
 
<poem>
Mis on veel pikem
47. rida ⟶ 55. rida:
</poem>
* [[Muia Veetamm]], "*Mis on veel pikem", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 38)
 
 
<poem>
...
kui lõpeb ilm ja maa
ja [[universum]]eidki tabab hääb
ning üksinda jääd sa,
siis sinus iga olend kestma jääb;
 
kaob surm, tal puudub [[ruum]],
et saada jagu ainsast [[aatom]]ist;
sa, hävimatu tuum,
jääv [[hingus]], kätkev kogu olemist.
</poem>
* [[Emily Brontë]], "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183
 
== Allikata tsitaadid ==