Unustamine: erinevus redaktsioonide vahel

* 19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna [[rauk]] saanud.

** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

 

* Mõneti on kõik [[kultuur]]i võtmetekstid seotud unustamisega. Unustamine ja vaigistamine on [[tähendus]]e [[ema]], kui mitte koguni vaarema.

** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 69

 

* Kui eeldame, et metafoor on ühte kindlat tüüpi süntaksi pisike mudel, siis peaks ka metafoor töötama eelkõige negatsioonimeetodil, see tähendab tegelema mingi olulise tähendusosa unustamisega. Ja nii see tõenäoliselt ongi. Kui me suvatseme kellegi kohta lendu lasta repliigi ''munapea!'', siis "unustame" selle metafoori abil ära kõik selle isiku tunnusjooned, mis teda munapeast eristavad. Metafoori sisu ei saa seetõttu kunagi lõplikult määratleda, sest metafoor on oma olemuselt sisutühi: temas on kas kõik või mitte midagi. Metafoor ei ole võrdlus, vaid kategoriseerimine. Või pisut pehmemas variandis: metafoor on pigem liigitamine kui võrdlemine. Metafoor kehtestab mingi uue klassifitseerimisaluse, mis lubab meil hetkeks oma [[mälu]] ära petta ja unustada kõik eelneva klassi tunnused.

* Vimes üritas. See polnud lihtne. Talle meenus uduselt, et ta jõi, et unustada. Selle tegi aga mõttetuks [[fakt|tõsiasi]], et ta ei mäletanud enam, mida ta unustada tahtis. Lõppkokkuvõttes jõi ta selleks, et oma [[joomine|joomist]] unustada.

** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 51-52

 

* Kui võiksin unustada kõik ja alustada täiesti uuesti, tühjade [[käsi|kätega]] ja puhta [[süda]]mega? See ongi, mida loodan siin teha. Olla nagu [[lind]] taeva all, nagu [[peoleo]]. Või hoopis nagu [[kägu]], kes ei ehita [[pesa]] ega hoolitse oma [[poeg]]ade eest...

* [David:] [[Talumees]] kardab [[ikaldus]]t, maksunõudjaid ja sõjamehi. [[Kaupmees]] kardab võistlejaid ja [[vargus|vargaid]]. [[Aadlimees]] kardab kuningat ja kuningas aadlimeest. [[Vaimulik]] kardab [[patt]]u ja [[põrgu]]t. Ainult [[laul]] ja [[muusika]] panevad neid lühikeseks [[aeg|ajaks]] oma [[hirm]]u ja viletsust unustama. (lk 85)

** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966

 

* [[Internet]] on [[George Orwell|Orwelli]] raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina<ref>Wayback Machine.</ref> tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest unustada. (lk 110)

** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017

 

* Tänapäeval on kaks võimalust müütidele läheneda. Üks on historistlik: kust mingi müüt on pärit, mida üks või teine asi tähendas kunagi ammu ja nii edasi. See on väljasuremise tee. Esiteks pole selle absoluutse [[algus]]eni kunagi võimalik jõuda, sest meil ei ole selleks vahendeid. Teiseks on niimoodi võimalik ainult rohkem ja rohkem aru saada, et see lugu ei kuulu tegelikult meile ega tähenda meile midagi. Nii on viimaks ainus lahendus see, et unustame selle ära, kuna meil pole seda vaja.

</poem>

* [[Juhan Viiding]], "Krauklis", kogust "Aastalaat" (1971)

 

 

</poem>

* [[Liisi Ojamaa]], "WALG£ LIND", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 45

 

==Vanasõnad==