Õpetaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
 
==Proosa==
 
* [[õpetamine|Õpetamisviis]] võib ka väga hea [[õpik]]u muuta vastikuks, ja vastupidi: ka viletsa õpikuga võib saavutada häid tulemusi, kui õpetaja on hea.
* [[Ülemleitnant]] Lukáš oli kõduneva [[Austria]] keisririigi tüüpiline tegevväe[[ohvitser]]. [[kadett|Kadeti]]kool oli kasvatanud temast kahepaikse inimese. [[Seltskond|Seltskonnas]] rääkis ta [[saksa keel]]t, kirjutas saksa keeles, kuid luges [[tšehhi keel|tšehhi]] raamatuid, ja kui oli õpetajaks üheaasta-vabatahtlike koolis, kus õppisid ainult [[tšehhid]], ütles ta neile [[usaldus|usaldavalt]]: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks vandeseltsiks, millest on parem end eemale hoida. (lk 177)
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
 
 
20. rida ⟶ 21. rida:
 
 
* Me ei pane õpetajatele ju pahaks, kui nad alati ei oska
* [[Ülemleitnant]] Lukáš oli kõduneva [[Austria]] keisririigi tüüpiline tegevväe[[ohvitser]]. [[kadett|Kadeti]]kool oli kasvatanud temast kahepaikse inimese. [[Seltskond|Seltskonnas]] rääkis ta [[saksa keel]]t, kirjutas saksa keeles, kuid luges [[tšehhi keel|tšehhi]] raamatuid, ja kui oli õpetajaks üheaasta-vabatahtlike koolis, kus õppisid ainult [[tšehhid]], ütles ta neile [[usaldus|usaldavalt]]: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks vandeseltsiks, millest on parem end eemale hoida. (lk 177)
ühendada oma kaht armastust - õpitud eriala ja lapsi!
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
Peaasi, et nad aeg-ajalt nii üht kui teist armastust üles näitaksid.
** [[Leelo Tungal]], "Neitsi Maarja neli päeva". Tänapäev 2021, lk 83
 
 
* Poola päritoluga kihvt matemaatikaõpetaja, keda endamisi "prillmaoks" nimetasin, oli mind ühe ülesandega isegi armuliselt aidanud, kui kasehalu mahtu kuidagi ei osanud välja arvutada... Sama [[lühinägelikkus|lühinägelik]], paksude raamideta [[prillid]]ega äbarik [[brünett]], kes minu emale vanematekoosolekul oli ninakalt öelnud, et ta "tegeleb ainult andekate õpilastega!".
* [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 13
 
 
* Ma pole kunagi [[kirjand]]i eest viit saanud või nii. Ühe korra sain küll nelja, aga siis oli mu [[sünnipäev]] ja meie õpetaja armastas sünnipäevade puhul veidi paremaid hindeid panna. Ta arvas siis alati, et on jõle lahe kuju. Õpetajad on juba kord sellised. Sinna ei anna absoluutselt mitte midagi parata. Nad arvavad, et kõik [[õpilased]] on lausa hullud heade [[hinne]]te järele. Nad tõepoolest arvavad. Huumor igatahes. Mõned muidugi on ka. Aga kindlasti mitte kõik. (lk 6)
** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
 
 
 
33. rida ⟶ 41. rida:
 
 
 
* Ma pole kunagi [[kirjand]]i eest viit saanud või nii. Ühe korra sain küll nelja, aga siis oli mu [[sünnipäev]] ja meie õpetaja armastas sünnipäevade puhul veidi paremaid hindeid panna. Ta arvas siis alati, et on jõle lahe kuju. Õpetajad on juba kord sellised. Sinna ei anna absoluutselt mitte midagi parata. Nad arvavad, et kõik [[õpilased]] on lausa hullud heade [[hinne]]te järele. Nad tõepoolest arvavad. Huumor igatahes. Mõned muidugi on ka. Aga kindlasti mitte kõik. (lk 6)
* [[õpetamine|Õpetamisviis]] võib ka väga hea [[õpik]]u muuta vastikuks, ja vastupidi: ka viletsa õpikuga võib saavutada häid tulemusi, kui õpetaja on hea.
** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
==Allikata==