Inspiratsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
* [[Paranemine]] on nagu tagasipöördumine [[lapsepõlv]]e. Paraneja tunneb samuti nagu lapski ülimat [[nauding]]ut tunda asjade, isegi pealtnäha kõige triviaalsemate asjade vastu elavat huvi. [---] Laps näeb kõike uudsena, ta on alati joobunud. Miski ei sarnane rohkem nähtusega, mida nimetatakse inspiratsiooniks, kui rõõm, millega laps neelab endasse värvi ja vormi. Julgeksin kaugemalegi minna: ma väidan, et inspiratsioonil on sarnasust verepaisuga ning et iga üleva mõttega käib kaasas tugevam või nõrgem [[närvivapustus]], mis kajab vastu [[väikeaju]]ski. [---] [[geniaalsus]] pole muud, kui [[tahe|tahte]] abil taas leitud lapsepõlv, enese väljendamiseks nüüd mehelikud võimed...
** [[Charles Baudelaire]], "Mõtisklusi minu kaasaegsetest", tlk [[Katre Talviste]], Tartu: Ilmamaa, 2010, lk 455
* Eheda inspiratsiooni osakesed liuglevad lakkamatult läbi universumi. Iga natukese aja tagant tabab mõni neist vastuvõtlikku meelt, mis seepeale leiutab DNA või flöödisonaadivormi või viisi, kuidas lambipirne poole kiiremini läbi põletada. Aga suurem osa neist ei taba kedagi. Enamik inimesi läheb läbi elu, ilma et ükski säärane osake neile pihta saaks.
:Mõnd inimesel on veelgi vähem õnne. Neid tabavad nad kõik.
* [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak 2001, lk 73-74
[[Kategooria:Psühholoogia]]
| |||