Marju Kõivupuu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.
==Artiklid ja esinemised==
* [[Kultuuripärand]] on ideoloogiliste ja poliitiliste valikute küsimus. Liiga tihti kurdame, et võõras [[keel]], võõrad [[kombed]] ja tavad tulevad ja tõrjuvad meie oma keele ja [[kultuur]]i tagaplaanile või sootuks välja. Ühed või teised kombed ja
** Marju Kõivupuu, [http://kes-kus.ee/parijata-pole-parandit/ "Pärijata pole pärandit"]
▲* [[Kultuuripärand]] on ideoloogiliste ja poliitiliste valikute küsimus. Liiga tihti kurdame, et võõras [[keel]], võõrad [[kombed]] ja tavad tulevad ja tõrjuvad meie oma keele ja [[kultuur]]i tagaplaanile või sootuks välja. Ühed või teised kombed ja tähtpäevad, mida ühe või teise rahva juures tähistatakse, et tõrju meie kultuurist ise midagi välja, seda teeme meie, eelistades rahvusvahelisi ja atraktiivsemaid oma tavadele.
▲** [http://kes-kus.ee/parijata-pole-parandit/ Pärijata pole pärandit]. KesKus, mai 2013
* Eesti piirkondlike keelte kasutamine [[jumalateenistus]]el on mu meelest täiesti põhjendatud, sest annab kiriklikule talitusele täiesti teistsuguse koloriidi, muudab selle palju inimlikumaks ning omasemaks.
** Marju Kõivupuu, [http://www.eestikirik.ee/murdekeelne-jumalateenistus-sobib-kirikusse/ "Murdekeelne jumalateenistus sobib kirikusse"]
* Nüüdisaja [[heaoluühiskond|heaoluühiskonnale]] on tervikuna tunnuslik [[vanadus]]est ja [[surm]]ast võõrandumine. Moodne linlik kultuur tõrjub surma kuhugi taamale, samas on surm kogu aeg kohal: laste [[arvutimäng]]udes, [[film]]ides, kollase [[ajakirjandus]]e esikülgedel. Surm müüb, ajab [[adrenaliin]]i üles, aga kui ta lõpuks meid endid lähedalt puudutab, siis me ei oska käituda, ei oska lähedastele või kolleegidele kaastunnet avaldada. ▼
** [https://kjt.ee/2012/01/surmast-intervjuu-marju-koivupuuga/ Surmast: intervjuu Marju Kõivupuuga]. Intervjuu [[Jaan Lahe]]le. Kirik ja Teoloogia, 20. jaanuar 2012▼
* Me ei võta [[ühiskond|ühiskonnas]] piisavalt aega arutada, miks ajaloos toimunud
* Võtame näiteks [[svastika]], [[viisnurk|viisnurga]] või – vabandage väljendust – [[kaabu]] ning mõtleme, mida see praegu meie ühiskonnas [[sümbol]]iseerib ja mida see sümboliseeris veel 5–10 aastat tagasi ja kui lihtne on sealt mitte kaugemale mõelda – et kui sa kannad oma sügismantli juurde kaabut, siis järelikult sa mõtledki samamoodi.
* Kui me püstitame linna- või maamaastikule kujusid või [[mälestusmärk]]e ja -tahvleid, siis me loome kuvandi või tõstame eeslavale solistirolli isikuid, keda me oma aja- ja kultuuriloos peame oluliseks. Nad on ühel või teisel viisil midagi muutnud. [---] Me eeldame, et need inimesed, keda me n-ö eeslavale tõstame, on positiivsed [[kangelane|kangelased]]. Aga see, mis ühele sotsiaalsele grupile on positiivne, võib olla teisele negatiivne.
* Meil on olemas kollektiivsed isiklikud [[trauma]]d ja nende pidev ülekordamine tekitab ka küsimuse, kui kaua me neid n-ö [[kohver|kohvreid]] kaasas tassime. Mingil hetkel võiksime
* Ma olen üliõpilastega folklooriloengutes nendel teemadel arutlenud ja mõnelgi juhul on välja koorunud mõte, et etnilised [[naljad]] on siiski [[igand]] ja neid teevad inimesed, kellel endal ei ole just väga kõrge vaimne tase.
** [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida Marju Kõivupuu: me ei saa ajalugu tsenseerida] ERR, 13.06.2020▼
* Naljad võiks jääda, aga kaduda võiksid [[stereotüübid]], et kui sa oled sellist nahavärvi või sul on selline sotsiaalne staatus, siis sulle omistatakse ilma sind tundmata teatud isikuomadused või käitumismallid.
* Enne kui me hakkame n-ö [[kala]] veest välja võtma, sest tal on seal külm ja märg, küsime, kas kala seda ikkagi soovib. Püüame teha seda, mis aitaks teistsugusest [[kultuur]]ist tulnud inimestel tunda end hästi. Me ei tea seda tegelikult. Me lähtume oma stereotüüpidest ja ei tea seda.
▲** Marju Kõivupuu, [https://kultuur.err.ee/1101799/marju-koivupuu-me-ei-saa-ajalugu-tsenseerida
==Intervjuud==
▲* Nüüdisaja [[heaoluühiskond|heaoluühiskonnale]] on tervikuna tunnuslik [[vanadus]]est ja [[surm]]ast [[võõrandumine]]. Moodne linlik kultuur tõrjub surma kuhugi taamale, samas on surm kogu aeg kohal: laste [[arvutimäng]]udes, [[film]]ides, kollase [[ajakirjandus]]e esikülgedel. Surm müüb, ajab [[adrenaliin]]i üles, aga kui ta lõpuks meid endid lähedalt puudutab, siis me ei oska käituda, ei oska lähedastele või kolleegidele kaastunnet avaldada.
* Ükski asi iseenesest ei ole hea ega halb, lihtsalt ühe või teise mõõdutundeta tarvitamine – loodusressursside raiskamine, ülemäärane digimaailma kummardamine, päris [[elu]] eest digimaailma [[põgenemine]] – ei ole mõistlik.▼
▲** Marju Kõivupuu, intervjuu: [[Jaan Lahe]], [https://kjt.ee/2012/01/surmast-intervjuu-marju-koivupuuga/ "Surmast: intervjuu Marju Kõivupuuga"]
** [https://edasi.org/59980/folklorist-marju-koivupuu-me-koik-vajame-oma-lugu/ Folklorist Marju Kõivupuu: “Me kõik vajame Oma Lugu”]. Intervjuu Iiris Viirpalule. Edasi.org, 20. mai 2020▼
* Me kõik soovime kuhugi kuuluda, vajame müütilist Oma [[Lugu]], soovime rohkemal või vähemal määral teistest eristuda. Kultuuriline [[mitmekesisus]] on ka [[üleilmastumine|üleilmastuvas]] maailmas sama vajalik kui näiteks [[elurikkus]] looduses – iga [[keel]]e kadumisega kaob selles keeles loodud vaimne maailm, mõtlemise eripära, lood ja laulud. Suuresti seetõttu võib väita, et [[21. sajand]] on ka kultuuripärandi väärtustamise sajand – üleilmastumine mõjub väikestele kultuuridele surmavalt. Ja lõpuks – eks meie tänane maailm tugineb rohkem või vähem eelläinud põlvede väärtustele ja hoiakutele.
* Ma tegin siin kunagi koolitust õpetajatele mardikommetest, tegime seda Vabaõhumuuseumis. Ma olin just napikalt Tallinnasse tulnud – ja tulevadki päriselt mardisandid pimedas ja ongi pime ja porine. Ja siis üks koolitaja, kui nad hakkavad seal laulma ja kargama, hüppab püsti ja tõsiselt kiljub, et pange elekter põlema! Ta ehmus! Ma vastu, et muidugi, et just 16. sajandi Eesti külad olid maksimaalselt elektrifitseeritud. See on see sama asi, et me kujutame ette, et meil on mingid ülestähendused Jakob Hurda aegadest. Aga kas me suudaks seda mõista? Ma arvan, eriti mitte. Need on niisugused asjad, ma võin seda kirjeldada, aga seda tunnet päriselt ikkagi kätte ei saa.▼
▲* Ükski asi iseenesest ei ole hea ega halb, lihtsalt ühe või teise [[mõõdutundetus|mõõdutundeta]] tarvitamine – loodusressursside raiskamine, ülemäärane digimaailma kummardamine, päris [[elu]] eest digimaailma [[põgenemine]] – ei ole mõistlik.
* Naabritädi käis ja küsis, et kas see laps teil midagi muud ka teeb, kui istub poti peal ja loeb? Aga ma tabasin selle nipi ära, et kui sa istud poti peal, siis seal ei puutu sind mitte keegi. Poti pealt ei aeta ära. Saad rahulikult lugeda.▼
▲** Marju Kõivupuu, intervjuu: Iiris Viirpalu, [https://edasi.org/59980/folklorist-marju-koivupuu-me-koik-vajame-oma-lugu/ "Folklorist Marju Kõivupuu:
* Minu linnad olid rohkem Läti poole, sest Valga oli piirilinn ja Alukse oli linn ja Cēsis oli linn ja Riia oli linn. Tallinn oli ikka väga kaugel. (Naerdes) Minu jaoks oli kõige kohutavam asi rong. Valgas oli neil pesa ja see oli kohutav. Ja auruvedurid olid koledad, neid oli liiga palju. Neid oleks võinud vähem olla. Ma mäletan ka jäätist. Väga palju oli selliseid asju, mida maal ei olnud. Letile oli kirjutatud „munakoore jäätis“. Ma itsitasin, ma ju teadsin, misasi on munakoor. Siin linnas söövad sellist asja? Nojah, tegelikult oli muna-koore jäätis. Riias oli loomaaed ja mul isa oli bussijuht. Ma püüdsin temaga hästi palju kaasa sõita.▼
* Aga minus räägib ju ka lätlane. Kui sa küsid, et mis vahet on minu sellel jalal, kus on kuus varvast ja sellel, kus on viis, siis ma ütleks, et lätlasel on natuke rohkem selgroogu ja mitte nii väga soovi meeldida kõikidele. Eestlane püüab hästi meeldida, me püüame suurtelt ja vägevatelt heakskiitu saada. Olümpiamängud ja filmifestivalid, kõik tehakse selleks, et eestlased tooksid sealt ära esikohad. (Hüüatab) Aga neid ei tehta selleks! Eestlase kinnismõte on, et meie oma peab olema parim. Teine koht on juba… Eh, siis sa oled fucking luuser. Vabandust.▼
** [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"]. Intervjuu Juku-Kalle Raidile. Kes-Kus juuli/august 2021▼
▲*
▲* Naabritädi käis ja küsis, et kas see [[laps]] teil midagi muud ka teeb, kui istub poti peal ja loeb? Aga ma tabasin selle nipi ära, et kui sa istud poti peal, siis seal ei puutu sind mitte keegi. Poti pealt ei aeta ära. Saad rahulikult lugeda.
▲* Minu
▲* Aga minus räägib ju ka [[lätlane]]. Kui sa küsid, et mis vahet on minu sellel jalal, kus on kuus varvast ja sellel, kus on viis, siis ma ütleks, et lätlasel on natuke rohkem
▲** Marju Kõivupuu, intervjuu: Juku-Kalle Raid, [http://kes-kus.ee/professor-marju-koivupuu-kui-kolmainsus-voroke-latlane-ja-eestlane/ "Professor Marju Kõivupuu kui kolmainsus - võroke, lätlane ja eestlane"]
==Välislingid==
| |||