Siber: erinevus redaktsioonide vahel

* See on huvitav rahvas ־ see Siberi rahvas. Puhastverd [[loodusrahvas]], kokkukõlas oma suurejoonelise ümbrusega. See rahvas seal põlises taigas[[taiga]]s ja //piiritus stepis on eri rahvuseks kujunenud. On arenenud tugevaks, suureks, julgeks, iseteadvaks. Ta on kirjaoskamatu, harimatu oma naturaalmajapi-damisesnaturaalmajapidamises, aga varustatud tugeva loomuliku mõistusega[[mõistus]]ega. See oli [[sunnitööline|sunnitööliste]], [[röövel|röövlite]], [[mõrvar|mõrtsukate]], kurjategijate[[kurjategija]]te ja aktiivsete sisserändajate sugu.

:[[Nikolai I]] saatis kaks mässavat polku paraadmarsil otseteed Siberisse. Krahv Muravjov-Amurski kogus kokku sõdurid[[sõdur]]id, kes olid [[trahvirood]]u üle viidud, valis neile [[mõrsja]]d [[litsimaja]]dest, käsutas paarid kirikusse[[kirik]]usse [[laulatus]]ele, saates nad sealt otseteed Siberisse [[asumine|asumisele]]. Nõnda loodi Siberi rahvas. Tobolski Irtõši-äärsed [[siberlased]] aga tunnistasid endid Jermaki [[vasall]]ide otsesteks järeltulijateks. Tähendab, kõik nad olid põlised [[aristokraadid]].

:Olime üllatatud nende nägusaist kõrgeist hooneist[[hoone]]ist, mis olid rikkalikult valgustatud akende[[aken]]de reaga. Puhtad kenad [[toad]] - [[võõrastetuba|võõrastetoad]] ja oma toad. Võõraste poolel olid seinad [[tapeet]]idega kaetud, [[põrand]]ad kollaseks võõbatud, [[kardin]]ad akendel. Kogu sisustus andis tunnistust teatud kultuurilisest maitsest ja linna[[linn]]a lähedusest. Kuid linna polnud lähedal. Talvel[[Talv]]el sõideti kalade[[kala]]de ja nahkadega[[nahk]]adega [[jõgi|jõge]] pidi [[Tjumen]]isse - raudteelinna. See oli ainus kontakt linnaga. Vahel harva sai ka Tobolskis käidud.

:Võrdlesin Siberi [[maja|maju]] oma kodumaa [[talu]]dega. Meel läks kurvaks: tuli Siberi [[kirjaoskamatus|kirjaoskamatu]] talupoja kasuks otsustada. Väga raskelt Siberi talupoja kasuks. Meie talumajad, eriti [[Läänemaa|Läänes]] ja [[Harjumaa|Harjus]], on mitmes pimedamas nurgas säärased, kuhu ei tihka vastikustunde pärast sisse astuda: inetud, mustad, koristamata, mõnutud. Aga meie oleme [[kirjaoskus|kirjaoskaja]]d! (lk 90-91)

:Irtõši paremal kõrgel kaldal asuvad Siberi külad[[küla]]d, piiratud ilusaist seedrimetsist. Irtõsi madal pahem kallas on kaetud [[paju]]taolise taigametsaga. Läbipääsmatu [[tihnik]]. Kaks isesugust [[meeleolu]] hoovab sealt, üks paremalt, teine pahemalt kaldalt. Ühelt poolt [[inimene]], teiselt poolt [[metsloom]]. Pahemale kaldapoolele vaadates tunned enese abituna, väetina, väiksena. See avaldub otse füüsilise [[valu]]na rinnas. (lk 91)

* See on hea [[valu]]. Kes kord [[Siber]]iSiberi [[avarus]]t, selle metsamaa ruumi ulatust, [[loodus]]e ürgjõulist [[nõidus]]t on tundnud, ei vabane iialgi igatsusest selle [[muinasmaa]] järele. Kui igav näib [[Euroopa]] pestud ja pühitud loodus peale Siberit!

:Aga ainult - kui poleks neid [[sääsk]]i! Ning neid oli kohutavalt palju. Eriti kevade[[kevad]]e poole suvel. Võimatu oli kõndida looritamata nägudega[[nägu]]dega, katmata käte ja jalgadega; aknad tuli katta tihedate võrkudega[[võrk]]udega. Sääsed on Siberi [[karistus]]. Siberi elanikud määrivad endid põllutöö juures vastikult haisevate määretega. Meie aga kõndisime [[loor]]idega kaetult ja imetlesime Siberi [[ilu]] läbi looriudu. Nõnda näis see meile veel ilusamana. See oli maikuul 1906. aastal. (lk 92)