Redaktsioon: 12. veebruar 2021, kell 11:55 redigeeri Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) 149 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. november 2021, kell 00:54 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: * Kui kõigi Eesti inimeste terviseandmetes sisalduks muuhulgas nende geenikaart ja arstid saaksid selles sisalduvat infot oma igapäevatöös kasutada, oleks võimalik juba varakult välja rehkendada, kas inimesel on soodumus erinevate haiguste, nagu näiteks südameveresoonkonna haiguste, diabeedi ja paljude teiste tõbede tekkeks. [---] Eks arstid üritavad haigusi praegugi ennetada, patsientidel mõõdetakse kolesteroolitaset ja vererõhku, kuid riskigruppi satutakse enamasti alles siis, kui näitajad on juba paigast ära. Geeniandmete alusel on võimalik teavitada inimest tema eelsoodumusest aga juba oluliselt varem, nii et tegeleda saab ennetuse, mitte tagajärgedega. * Me teame, millised [[ensüüm]]id lagundavad milliseid [[~~ravime~~ravim]]ideid. Nende ensüümide esinemine on väga varieeruv ning osadel inimestel üldse puudub üks või teine ensüüm – näiteks puudub 5%-l [[eurooplased\|eurooplastest]] ensüüm CYP2D6, mis lagundab 25% praegu kasutusel olevatest ravimitest. See tähendab, et neil inimestel on neid ravimeid tarbides väga suur risk kõrvaltoimete tekkeks. Ja nagu meie uuringud näitavad, on selle ensüümita inimestel tõepoolest tõsiseid kõrvaltoimeid diagnoositud. Ligi 5%-l eurooplastest on sama ensüüm aga hoopis kahekordistunud, mis tähendab, et neil inimestel on sellest olemas lisakoopia ja teatud ravimid lagunevad nende organismis seetõttu nii kiiresti, et need patsiendile üldse ei mõju. ** Intervjuu: Helen Rohtmets-Aasa, [http://www.horisont.ee/arhiiv-2016/Horisont-5-2016.pdf "Geeniteadlane Lili Milani uurib geenide ja ravimite seost"]. Horisont, 5/2016, lk 40–42

Lili Milani: erinevus redaktsioonide vahel