Ludwig van Beethoven: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida:
 
* Beethoveniga on nii, et kui just mängijad ära ei väsi, siis ma ei usu, et see [[publik]]ut eriti väsitab, seal on lihtsalt väga palju väga head [[muusika]]t. Palju jumalikku sära, [[ilu]] ja [[virtuoossus]]t. Mulle just meeldib see sõna "ilus". [[Inimesed]] vajavad sellist asja, mis ilus on.
* Ega me keegi ei oska öelda, keda kaasaegsetest [[helilooja]]test 100 või 150 aasta pärast veel mängitakse. [[Bach]] oli 19. sajandi alguses laiemale publikule täiesti tundmatu, asjatundjad teadsid. Mozartilt või Beethovenilt küsiti jällegi iga päev: härra Mozart või härra Beethoven, mida teil täna uut on pakkuda?
:Raske on ette kujutada, kus tänapäeva heliloojalt tuleb põnevil publik küsima, mida teil uut on.
* [[Romantism|Romantilise]] ajastu tulekuga niimoodi läks, [[protsess]]id kiirenesid. Üks Mozarti [[teos]] kanti koos Beethoveni [[sümfoonia]]tega ette umbes 30 aastat pärast mõlema surma ja siis Viini [[ajaleht]] kirjutas selle Mozarti teose kohta, et see [[vanamoodsus|vanamoodne]] teos ei vasta enam tänapäeva publiku nõudmistele, ta on liigselt keskendunud ilule ja taotleb liiga vähe välist [[efekt]]i. Sellist juttu räägiti juba siis. Aga kasvõi seesama Viini klassika on kõik need uued moed ja muutumised üle elanud ja ma olen täiesti kindel, et [[vajadus]] selle järele jääb.
* Võib lugeda, et inimesed kuulasid noort Beethovenit ja nutsid. No miks nad nutsid siis, ma ei usu, et ta nii halvasti mängis. Suurest [[rõõm]]ust ikka. Saavutada selline hingeseisund inimese juures, selles juba on midagi, see ei tule ise.
** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18