Kontserdisaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
4. rida:
* Suur osa tema muusika levikust on toimunud rohujuuretasandil ja väljaspool uhkeid kontserdisaale, kus kalli [[pilet]]i ostnud peene moega kuulajatele esinevad [[õhtukleit]]ides ja [[ülikond]]ades muusikud, esitades kultuurselt kõlavat kenasti voolitud muusikat. [[Veljo Tormis|Tormise]] lood selle [[glamuur]]i kõrvale kuigi hästi ei sobi.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
 
 
* Kindlasti on elus [[kontsert|kontserdi]] andmine üks [[tervik]]. Inimene ainult ei kuula, ta tajub õhku, [[õhkkond]]a ja ka [[pilt]]i. Isegi [[saal]]i või [[ruum]]i kuju. Estonia saal on selline klassikaline kontserdisaal. Uued kontserdisaalid on tihtipeale teistsugused, seal on uued vormid - [[Helsingi]] Muusiikkitalo või [[Hamburg]]i Elbfilharmonie kasvõi. Klassikaline saalivorm on ju väga sarnane [[kirik]]u ehitusega. [[Akustika|Akustiliselt]] on alati olnud parim selline saapakarbi vorm, [[Viin (linn)|Viin]]i Musikverein näiteks. Kõik see mängib rolli, kuhu inimene tuleb ja kuidas ta ennast seal tunneb.
** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18