Redaktsioon: 19. veebruar 2021, kell 00:18 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 012 muudatust Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> Ah, harvendada porgandeid. Nad kõik unistasid juurtest nagu rahvad. Mahl pidi voolama eredalt, kude värskelt ragisema. Seal seisab siis porgandik...'		Viimane redaktsioon: 14. november 2021, kell 22:40 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 012 muudatust Resümee puudub
15. rida: </poem> * [[Maarja Kangro]], "Porgandikristus: tappev empaatia", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 46 ==Proosa== * Koed olid lapse tulekule teed tehes rebenenud. Teda tiriti justkui [[torm]]i sisse. [[Sünnitus]] võttis ta [[keha]] ja kogu [[teadvus]]e ning lõikas ta [[universum]]ist ära ja kuigi sel hetkel polnud talle miski selgem kui see, et piin tuli tema enda seest, püüdis ta selle eest ära liikuda. :Ta arvas, et sureb. :See oli küll ainus kord, kui ta tõesti nii mõtles. Ja samas, et see pole võimalik. :Aga selles valus oli ka midagi ilusat ja tagantjärele mäletas ta õigupoolest vaid seda osa. Ebamäärane võimas lainetus alakehas ja soe voog, mille peale [[jalad]] tõmbusid iseenesest kõverasse ja [[puusad]] hakkasid õõtsuma; midagi sellist võis ta nüüd taga igatseda, et üks jõud, mis on suurem kui ta ise, kannaks ta minema. Ta tahtis olla jääkristall tormis, [[mull]] järve jääst vabal hallil veepinnal. (lk 27) * [[Karolina Ramqvist]], "Valge linn", tlk Maarja Aaloe, 2015 [[Kategooria:Anatoomia]]

Kude: erinevus redaktsioonide vahel