Maag (Fowles): erinevus redaktsioonide vahel

John Fowlesi romaan
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Earthland (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '''"Maag"''' on John Fowlesi esimene romaan, kuid ilmus alles pärast romaani "Liblikapüüdja" suurt edu. Fowles hakkas seda raamatut kirjutama 1950. aastatel, osaliselt toetudes isi…
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 5. juuni 2009, kell 19:50

"Maag" on John Fowlesi esimene romaan, kuid ilmus alles pärast romaani "Liblikapüüdja" suurt edu. Fowles hakkas seda raamatut kirjutama 1950. aastatel, osaliselt toetudes isiklikele kogemustele, mis ta sai inglise keele õpetajana Kreeka saarel Spétsesel.

  • Nagu kõik inimesed, kes oma ametis päris õiget mõõtu välja ei anna, ülehindas isa näivust ja tühiseid igapäevaseid üksikasju; intellekti asenduseks oli ta endale varunud suurtäheliste võtmesõnade arsenali, kuhu näiteks kuulusid Distsipliin, Traditsioon ja Vastutustunne. Kui ma vahel julgesin talle vastu vaielda - ja seda juhtus väga harva -, siis kahmas ta jalamaid mõne seesuguse nõiasõna ja virutas mulle sellega pähe, nagu ta ka oma alluvaid taltsudades samasugustel asjaoludel kahtlemata tegi.
  • Küünilisus maskeerib alati vaid võimetust asjaga hakkama saada.
  • Tajusime kohmetust, mida meis mõlemas äratas vihje lastele. Mitte seks pole see, mis meie ajastul ühtepuhku oma inetut lõusta näitab, vaid armastus.
  • Eks ole luuletaja ja seda enam veel küüniku kõlbeline kohus olla kõlvatu?
  • Saksamaad ei ole võimalik tunda. Teda võib ainult taluda.
  • Romaani ei saa enam kunstiliigiks pidada. Romaan on surnud. Otsas, nagu alkeemia. Mispärast ma peaksin läbi närima sadade lehekülgede kaupa väljamõeldisi, selleks et sealt lõpuks välja sõeluda viis-kuus tillukest tõde? Sõnad on tõe jaoks. Faktide jaoks. Mitte väljamõeldiste jaoks.
  • Teie välise viisakuse taga on seda väga selgesti tunda. Te olete nagu okassiga. Kui see loom okkad püsti ajab, ei saa ta süüa. Kui te ei saa süüa, jääte nälga. Ja kui teie keha sureb, surevad koos sellega ka teie okkad.
  • Oxfordis õpetati meile, et sõnul seletamatut ei saa tõenäoliselt ka mingil muul moel seletada.
  • Viisakused maskeerivad alati vaid tahtmatust tunnistada mingit uut võõrast reaalsust.
  • Kohusetunne pole enamasti mitte midagi muud kui teeseldud veendumus, et tühistel asjadel on oluline tähtsus.
  • Märkamine ei ole valiku küsimus.
  • Kui põrgu on olemas, siis niisugune ta on. Ei leeke ega harke. Vaid paik, kus tervele mõistusele vähematki võimalust ei anta.
  • Lahing oli lõppenud. Kaotasime langenutena umbes kolmteist tuhat meest. Kolmteist tuhat mõistust, mälu, armastust, tunnetust, kolmteist tuhat maailma, universumit - sest inimmõtte universum on suurem kui universum ise -, ja kõik üksnes selleks, et vallata mõnisada jardi tarbetut pori.
  • See oligi traagiline. Mitte sellepärast, et ühel inimesel jätkus julgust olla nurjatu. Vaid sellepärast, et miljonitel ei jätkunud julgust olla hea.
    • Kommentaar Hitleri kohta
  • Igaüks meist on saar. Kui see poleks nii, läheksime jalamaid hulluks. Neid saari ühendavad laeva- ja lennuliinid, telefon, raadio - mis iganes. Aga nad jäävad siiski saarteks. Saarteks, mis võivad merepõhja vajuda, igaveseks kaduda.
  • Armastus on kahe inimese vaheline müsteerium, mitte nende samastumine.
Vikipeedias leidub artikkel