Oht: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 2511 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
:Joanna tõmbas sügavalt hinge ja uuris [[vastane|vastast]]. Talle meenus õppetund, mille oli kunagi ammu saanud Suurelt Hank Lathropilt. Eleanor oli seda vihanud ja selle vastu võidelnud, kuid ta abikaasa oli enda juurde kindlaks jäänud ja õpetanud Väike-Hankiks kutsutud tütrele [[pokker]]imängu kavalamaid knihve. Ta oli ikka ja jälle rõhutanud: [[võit|võidu]] [[saladus]] peitub selles, <!--//-->et sa ei näita mitte kunagi vastasele oma [[hirm]]u. Isa sõnu meenutades valdas Joannat kummaline [[rahu]]. (lk 98-99)
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
 
 
* Kui [[tabu]] kaitseb [[moraal]]i või [[Sündsus|sündsat]] käitumist, võivad mõistlikudki inimesed uskuma jääda, et selle rikkumine on ohtlik. (lk 26)
* Vähe sellest, et [[korralagedus]] rikub mustrit, see annab ka mustri jaoks materjali. Kord viitab [[piirang]]ule; kõigist võimalikest [[materjal]]idest on tehtud piiratud valik ning kõigist võimalikest suhetest on kasutatud ainult üht piiratud suhtekogumit. Niisiis on korralagedus vihjamisi piiramatu, ükski muster ei ole selles teoks saanud, kuid selle mustriloomise [[potentsiaal]] on piiritu. See on põhjus, miks me püüdes küll luua korda, ei mõista lihtsalt hukka ka korralagedust. Me saame aru, et see on olemasolevate mustrite suhtes [[destruktiivsus|destruktiivne]], aga ka, et sel on potentsiaali. See sümboliseerib ühekorraga nii ohtu kui ka [[võim]]u. (lk 178)
* Igasuguse korra pealesurumise käigus, olgu vaimus või välises maailmas, teeb suhtumine kõrvaleheidetud tükkidesse ja juppidesse läbi kaks [[faas]]i. Alguses on need ilmselgelt kohatud, [[heakord|heakorrale]] ohtlikud, niisiis peetakse neid ebameeldivaks ja eemaldatakse need otsustavalt. Selles etapis on neil teatav [[identiteet]]: neid võib käsitada soovimatute osadena sellest, mille külge nad kuulusid - [[Juuksed|juustest]] või [[toit|toidust]] või [[pakkepaber]]ist. Selles faasis on nad ohtlikud: nende poolidentiteet on veel äratuntav ja nende [[kohalolek]] kahjustab selle pildi [[selgus]]t, milles nad silmariivavalt esile tõusevad. Kuid kõiki mustuseks tunnistatud füüsilisi asju ootab ees pikk [[põrmustumine|põrmustumise]], [[lahustumine|lahustumise]] ja [[mädanemine|mädanemise]] protsess. Lõpuks on igasugune identiteet kadunud, igasuguste tükkide ja juppide [[algupära]] kaob ja nad saavad osaks üldise saasta massist. [[Rämps]]us sorimine ja püüd sealt midagi päästa on ebameeldiv sellepärast, et see tegevus taastab identiteedi. Senikaua kui puudub identiteet, on rämps ohutu. See ei tekita isegi ähmaseid kujutluspilte, sest kuulub selgesti määratletud paika - üht või teist liiki [[prügimägi|prügimäele]]. Isegi maetud [[kuningas|kuningate]] [[luu]]d ei ärata erilist [[aukartus]]t ja mõte, et [[õhk]] on paks ammukadunud rahvaste [[koolnu]]te [[tolmu]]st, ei suuda meid kuigivõrd liigutada. Kus pole [[eristus]]i, seal pole [[roojasus]]t. (lk 274-275)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
 
==Allikata==
* Olgu ohuks, kui ei ole rohuks.
** "[[Eesti]] [[vanasõna]]d, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s, 1929
 
==Kirjandus==
* [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
 
[[Kategooria:Teemad]]
41 406

muudatust