Variser: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
* Ei, sa ei kiitnud ikka veel oma poega tema usu pärast — see poleks olnud su loomule vastav. Sa üksnes möönsid, et igaühel peab olema õigus omal viisil [[õndsakssaamine|õndsaks saada]] ja andsid sellega temale oma [[õnnistus]]e. Aga need sõnad käisid ka sinu enda kohta, need nõudsid õigust jätkata teed niisugusena, nagu sa olid. Ei mingit pettevarju ega pühapäevalaabrukit olnud sulle vaja. Sa ei mõelnud iial sellele, kas sinu kuub levitab [[viiruk]]it või lõhnab sandisti, ärritades mõne variseri ninasõõrmeid. Ei, sellele sa ei mõelnud ja nii juhtuski, et sa ei saanud enne surma selga uut puhast ürpi, vaid surid samasugusena, nagu olid elanud. (lk 70)
** [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70
* [[Protestantism]]i pikk ajalugu annab tunnistust vajadusest olla valvel rituaalse [[vorm]]i kalduvuse suhtes tarduda ja [[usutunne]]t asendada. Üks laine reformeeritud [[jutlustaja]]id teise järel on müristanud rituaali tühja enesessekapseldumise vastu. Senikaua kui [[ristiusk]] elab, ei saa kunagi saada küllalt variseri ja [[tölner]]i [[tähendamissõna]] ülekordamisest, korrutamisest, et välised vormid võivad jääda õõnsaks ja saada pilkeks [[tõde]]dele, mida nad esindavad. Iga uue sajandi möödudes saame üha pikema ja jõulisema antiritualistliku traditsiooni pärijaiks. (lk 130)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
[[Kategooria:Religioon]]
| |||