Piirang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Inimeste lugema õpetamine on hoopis midagi muud kui teismeliste õpetamine lugemist väärtustama. Mõnikord püüab Charlotte näha sõnu samamoodi, nagu kül...'
 
3. rida:
* Inimeste lugema [[õpetamine]] on hoopis midagi muud kui teismeliste õpetamine lugemist väärtustama. Mõnikord püüab Charlotte näha sõnu samamoodi, nagu küllap näevad neid tema [[õpilased]] — mustad [[märgid]]: kaared, kriipsud, nõutuks tegev [[kood]], mis tuleb lahti murda. Ta võrdleb seda [[araabia keel|araabia]]- või [[jaapani keel|jaapanikeelse]] lehekülje müstilise [[ilukõne]]ga, millele ta ise on pime. Tema õpilased liiguvad ringi, ära lõigatuna [[reklaam]]ide [[kakofoonia]]st, [[tänavasilt]]ide antud juhenditest, ajalehepealkirjade informatsioonist. Nad viibivad küll maailmas, kuid pole seal päriselt kohal. Nende [[suutmatus]] lugeda on [[puue]]; ent vastuvõtmatus [[kirjandus]]ele kõigest piirang. (lk 54)
** [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017
 
 
* Vähe sellest, et [[korralagedus]] rikub mustrit, see annab ka mustri jaoks materjali. Kord viitab piirangule; kõigist võimalikest [[materjal]]idest on tehtud piiratud valik ning kõigist võimalikest suhetest on kasutatud ainult üht piiratud suhtekogumit. Niisiis on korralagedus vihjamisi piiramatu, ükski muster ei ole selles teoks saanud, kuid selle mustriloomise [[potentsiaal]] on piiritu. See on põhjus, miks me püüdes küll luua korda, ei mõista lihtsalt hukka ka korralagedust. Me saame aru, et see on olemasolevate mustrite suhtes [[destruktiivsus|destruktiivne]], aga ka, et sel on potentsiaali. See sümboliseerib ühekorraga nii [[oht]]u kui ka [[võim]]u. (lk 178)