Korralagedus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vähe sellest, et korralagedus rikub mustrit, see annab ka mustri jaoks materjali. Kord viitab piirangule; kõigist võimalikest materjalidest on tehtud piiratud valik ning kõigist võimalikest suhetest on kasutatud ainult üht piiratud suhtekogumit. Niisiis on korralagedus vihjamisi piiramatu, ükski muster ei ole selles teoks saanud, kuid selle mustriloomise potentsiaal on piiritu. See on põhjus, miks me püüdes küll luua korda, ei mõista li...' |
|||
1. rida:
==Proosa==
* [[Mustus]], nagu meie seda tunneme, on olemuselt korralagedus. Niisugust asja nagu absoluutne mustus ei ole olemas: see eksisteerib üksnes vaataja silmades. See, et me mustust väldime, ei tulene mitte araverelisusest, veel vähem [[hirm]]ust püha [[õudus]]e ees. Ka ettekujutused [[haigus]]est ei suuda ära seletada kõiki erinevaid puhastamisega või mustusest hoidumisega seotud käitumisviise. Mustus on eksimus [[kord|korra]] vastu. Mustuse kõrvaldamine ei ole negatiivne tegevus, vaid positiivne püüd oma [[keskkond]]a korrastada. (lk 40)
* Vähe sellest, et korralagedus rikub mustrit, see annab ka mustri jaoks materjali. Kord viitab [[piirang]]ule; kõigist võimalikest [[materjal]]idest on tehtud piiratud valik ning kõigist võimalikest suhetest on kasutatud ainult üht piiratud suhtekogumit. Niisiis on korralagedus vihjamisi piiramatu, ükski muster ei ole selles teoks saanud, kuid selle mustriloomise [[potentsiaal]] on piiritu. See on põhjus, miks me püüdes küll luua korda, ei mõista lihtsalt hukka ka korralagedust. Me saame aru, et see on olemasolevate mustrite suhtes [[destruktiivsus|destruktiivne]], aga ka, et sel on potentsiaali. See sümboliseerib ühekorraga nii [[oht]]u kui ka [[võim]]u. (lk 178)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
| |||