Taju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* II. [[Surm]] on meie jaoks [[eimiski]]. Sest lagunenu on tajudeta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski.
* XXIII. Kui sa võitled kõigi tajudega, ei ole sul millelegi toetuda ka siis, kui otsustad nende tajude üle, mille sa väidad olevat petlikud.
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* Tajudes me ehitame, võtame vastu mõned [[vihje]]d ja heidame kõrvale teised. Kõige vastuvõetavamad on niisugused vihjed, mis sobituvad ehitatavasse mustrisse kõige hõlpsamini. [[Mitmetähenduslikkus|Mitmetähenduslikke]] vihjeid kiputakse käsitlema nii, nagu harmoneeruksid need ülejäänud mustriga. Ebakõlalist kiputakse kõrvale heitma. Kui need siiski vastu võetakse, tuleb eelduste [[struktuur]]i modifitseerida. Teadmiste kogunedes antakse [[objekt]]idele [[nimed]]. Seejärel hakkavad nimed mõjutama seda, kuidas neid järgmine kord tajutakse: kord juba sildi külge saanud, lahterdatakse neid edaspidi kiiremini. Sedamööda, kuidas aeg läheb ja [[kogemus]]i kuhjub, paneme me oma sildisüsteemile üha rohkem [[lootus]]i. Nii kujuneb välja [[Konservatiivsus|konservatiivne]] [[hoiak]]. See annab meile [[eneseusaldus]]t. Iga hetk võib tekkida vajadus oma eelduste struktuuri modifitseerida, mahutamaks sellesse uusi kogemusi, kuid mida järjepidevamad on kogemused möödanikuga, seda julgemalt võime oma eeldusi [[Usaldus|usaldada]]. Me tabame end [[Eiramine|eiramast]] või moonutamast ebamugavaid [[fakt]]e, mis keelduvad süsteemi sobitumast, et need meie kinnistunud eeldusi ei kõigutaks. (lk 91-92)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||