Dialektika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Laste elumõistmine on metafüüsiline; kuna ajakulg varasemates eluaastates tundub ääretult aeglane — kui tohutu igavik lahutab...'
 
2. rida:
 
==Proosa==
* [[Laps|Laste]] elumõistmine on [[metafüüsika|metafüüsiline]]; kuna ajakulg varasemates eluaastates tundub ääretult aeglane — kui tohutu [[igavik]] lahutab üht [[sünnipäev]]a teisest! — näib iga seisund ja situatsioon igavene ning muutumatu. S{{Sõrendus|Status t a t u s q u oquo}}. Lapsed oskavad mõista vaid [[moment]]i, mitte seda, mis on enne ja mis tuleb pärast; nende arvates on [[noor]]ed loodud nooreks ja [[vana]]d alati krimpsus olnud. Elu alustavate olendite jaoks ei oma mingit tähendust mõisted m i n e v i k{{Sõrendus|minevik}} ja t u l e v i k{{Sõrendus|tulevik}}, need on paljad sõnad. Küllap peame igaüks mingi [[küpsus]]eni jõudma, endalegi [[minevik]]u soetama, et hakata huvi tundma teiste oma vastu. Ja alles selle kaudu, kui näeme oma lähedaste ning enesegi näole kurrukesi tekkimas, suudame tajuda inimelu dialektikat, selle [[vool]]amist, lapse muutumist meheks, vanameheks, raugaks.
:Kuni pole enam sedagi. (lk 6)
* [[Ine Viiding]], "Perekonna au", rmt: "Perekonna au. Reportaaž operatsioonilaualt", 1982
 
 
* Esimeseks etapiks oli maagia, teiseks religioon, kolmandaks teadus. Tema [Frazeri] arutluskäik järgib omamoodi [[hegel]]likku dialektikat, sest primitiivseks teaduseks liigitatud maagia saab lüüa omaenda [[küündimatus]]e tõttu ja selle asendab [[preester|preestrite]] ja [[poliitik]]ute [[pettus]]e vormis religioon. Maagiast kui teesist kasvas välja [[antitees]], religioon, ja nii maagia kui religiooni tõrjus välja [[süntees]] - moodne tõhus teadus. Seda moekat esitust ei toetanud vähimgi [[tõendusmaterjal]]. Frazeri evolutsiooniline [[skeem]] põhines ainuüksi mõningatel tema kaasaja aktuaalsetest teemadest kõhklematult omaks võetud [[eeldus]]tel. Üks selline eeldus oli, et eetiline [[rafineeritus]] on arenenud [[tsivilisatsioon]]i märk. Teine, et maagial ei ole midagi pistmist ei moraali ega religiooniga. Selle põhjal konstrueeris ta [[kujutluspilt|kujutluspildi]] meie kaugetest [[esivanem]]atest, kelle mõtlemise üle domineerib maagia. (lk 71-72)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015