Dialektika: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Laps|Laste]] elumõistmine on [[metafüüsika|metafüüsiline]]; kuna ajakulg varasemates eluaastates tundub ääretult aeglane — kui tohutu [[igavik]] lahutab üht [[sünnipäev]]a teisest! — näib iga seisund ja situatsioon igavene ning muutumatu. S{{Sõrendus|Status t a t u s q u oquo}}. Lapsed oskavad mõista vaid [[moment]]i, mitte seda, mis on enne ja mis tuleb pärast; nende arvates on [[noor]]ed loodud nooreks ja [[vana]]d alati krimpsus olnud. Elu alustavate olendite jaoks ei oma mingit tähendust mõisted m i n e v i k{{Sõrendus|minevik}} ja t u l e v i k{{Sõrendus|tulevik}}, need on paljad sõnad. Küllap peame igaüks mingi [[küpsus]]eni jõudma, endalegi [[minevik]]u soetama, et hakata huvi tundma teiste oma vastu. Ja alles selle kaudu, kui näeme oma lähedaste ning enesegi näole kurrukesi tekkimas, suudame tajuda inimelu dialektikat, selle [[vool]]amist, lapse muutumist meheks, vanameheks, raugaks.