Muster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
 
* Inimese [[elulugu]] on eelkõige kohanemine nende mustrite ja standarditega[[standard]]itega, mida tema kogukonnas traditsiooniliselt edasi antakse. Tavad, mis teda sündides ümbritsevad, vormivad tema [[kogemus]]t ja [[käitumine|käitumist]] algusest peale. Rääkima hakates on ta juba oma [[kultuur]]i pisike esindaja ning kui ta suureks kasvab ja suudab oma kultuuri tegevustest osa võtta, on selle [[harjumus]]ed ühtlasi tema harjumused, selle uskumused tema uskumused ja selle jaoks võimatud asjad on ka tema jaoks võimatud. Ta jagab neid kõigi samasse rühma sündinud lastega ja ükski mõnesse maakera teisel poolel asuvasse rühma sündinud [[laps]] ei suuda kunagi omandada neist isegi tuhandikku. (lk 26)
* Me võime küll selgelt aru saada, et kultuuriline [[käitumine]] on lokaalne ja inimese loodud ja ülimalt muutlik, kuid sellega ei ole nähtuse [[tähendus]] veel lõplikult välja selgitatud. Sellel on kalduvus olla ka integreeritud. Nagu üksikisik nii kujutab ka kultuur endast mõtete[[mõte]]te ja tegude[[tegu]]de mustrit, mis on kas rohkem või vähem korrapärane. Igas kultuuris tekivad iseloomulikud püüdlused, mida teised ühiskonnatüübid tingimata ei jaga. (lk 70)
* Niipea kui uus arusaam on tavapärase uskumusena vastu võetud, saab sellest veel üks usaldusväärne hea elu kaitsevall. Siis me jõuame palju realistlikuma ühiskondliku tõekspidamiseni ning võtame lootuse[[lootus]]e põhjendusena ja sallivuse[[sallivus]]e uue alusena omaks kõik need koos eksisteerivad ja ühtemoodi kehtivad elumustrid, mida [[inimkond]] on elu toormaterjalidest enda jaoks loonud. (lk 298)
** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Eesti Keele Sihtasutus 2016
 
 
* Inimkond saab kasutada meie erinevates, [[temperament|temperamendist]] tulenevates potentsiaalides sisalduvaid [[kontrast]]e lõpututel ja mitmekesistel viisidel, milles inimkultuur annab edasi kas siis sobivaiks või ebasobivaiks peetavaid käitumismustreid. Ehkki inimolendite arenemise bioloogilistel alustel on piirid, millega tuleb ausalt arvestada, saab neid vaadata kui [[võimalus]]i, mida inimese [[kujutlusvõime]] pole kaugeltki mitte täielikult kasutusele võtnud. (Eessõna 1950. aasta väljaandele, lk 25)
* Kui neid [[iseloom]]uga seonduvaid [[hoiak]]uid, mida meie oleme traditsiooniliselt [[naiselikkus|naiselikeks]] pidanud — nagu [[passiivsus]], vastutulelikkus ja valmisolek lapsi hellitada - , saab ühes hõimus nii kergesti kehtestada kui maskuliinse käitumismustri ning teises hõimus nii enamiku naiste kui ka enamiku meeste jaoks põlu alla panna, siis pole meil enam alust käitumise selliseid aspekte soost tulenevateks pidada. (Soolise temperamendi standardiseerimine, lk 344)
* Vaadakem võrdluseks viisi, kuidas meie kultuuris lapsi muganduma survestatakse: "Ära käitu nagu tüdruk," "Väikesed tüdrukud ei tee seda." [[Ähvardus]]t, et lapsel ei õnnestu käituda nagu omaenda soo liige, kasutatakse selleks, et sundida talle peale tuhandeid [[pisiasi|pisiasju]], mis seonduvad lastetoa ja [[puhtus]]e pidamise [[rutiin]]iga, istumise ja lõdvestumise viisidega, arusaamadega sportlikkusest ja [[aus mäng|ausast mängust]], [[emotsioon]]ide väljendamise mustritega ja paljude teiste asjadega, mille puhul me tunnistame sotsiaalselt defineeritud soolisi erinevusi nagu [[edevus]], huvi [[riided|rõivaste]] vastu või huvi päevakajaliste [[sündmus]]te vastu. [[Kommentaar]]ide süstik käib edasi ja tagasi: "Tüdrukud nii ei tee." "Kas sa siis ei taha kasvada tõeliseks meheks nagu issi?", paisates lapse emotsioonid segamini, ning juhul, kui laps on piisavalt õnnetu ja tal on kasvõi mingil väheselgi määral vastassoole omistatud [[temperament]]i, võib see väga hästi takistada tal ükskõik millisel moel oma maailmaga adekvaatselt kohaneda. (Deviant, lk 362)
* Ei saa olla olemas mingit ühiskonda, mis nõuab, et naised järgiksid üht spetsiaalset naiselikuna defineeritud isiksusemustrit, mis ei oleks ühtlasi vägivaldne paljude meeste individuaalsuse suhtes. (Järeldus, lk 379)
** [[Margaret Mead]], "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Ilmamaa 2020