Muster: erinevus redaktsioonide vahel

* Inimese [[elulugu]] on eelkõige kohanemine nende mustrite ja standarditega[[standard]]itega, mida tema kogukonnas traditsiooniliselt edasi antakse. Tavad, mis teda sündides ümbritsevad, vormivad tema [[kogemus]]t ja [[käitumine|käitumist]] algusest peale. Rääkima hakates on ta juba oma [[kultuur]]i pisike esindaja ning kui ta suureks kasvab ja suudab oma kultuuri tegevustest osa võtta, on selle [[harjumus]]ed ühtlasi tema harjumused, selle uskumused tema uskumused ja selle jaoks võimatud asjad on ka tema jaoks võimatud. Ta jagab neid kõigi samasse rühma sündinud lastega ja ükski mõnesse maakera teisel poolel asuvasse rühma sündinud [[laps]] ei suuda kunagi omandada neist isegi tuhandikku. (lk 26)

* Me võime küll selgelt aru saada, et kultuuriline [[käitumine]] on lokaalne ja inimese loodud ja ülimalt muutlik, kuid sellega ei ole nähtuse [[tähendus]] veel lõplikult välja selgitatud. Sellel on kalduvus olla ka integreeritud. Nagu üksikisik nii kujutab ka kultuur endast mõtete[[mõte]]te ja tegude[[tegu]]de mustrit, mis on kas rohkem või vähem korrapärane. Igas kultuuris tekivad iseloomulikud püüdlused, mida teised ühiskonnatüübid tingimata ei jaga. (lk 70)

* Niipea kui uus arusaam on tavapärase uskumusena vastu võetud, saab sellest veel üks usaldusväärne hea elu kaitsevall. Siis me jõuame palju realistlikuma ühiskondliku tõekspidamiseni ning võtame lootuse[[lootus]]e põhjendusena ja sallivuse[[sallivus]]e uue alusena omaks kõik need koos eksisteerivad ja ühtemoodi kehtivad elumustrid, mida [[inimkond]] on elu toormaterjalidest enda jaoks loonud. (lk 298)