Keel: erinevus redaktsioonide vahel

* Võõrast keelt tuleb peamiselt siis kadestada, kui ta suudab ühe [[sõna]]ga väljendada seda, mida teine peab kirjeldama, ja siin on igal keelel teise suhtes paremusi ja pahemusi. (lk 46)

* Keele aluseks on küll inimese [[mõistus]] ja otsustusvõime, aga keel ei eelda oma kasutajate juures isegi puhta mõistuse, arenenud aru, ausa tahte olemasolu. Ta on tööriist nii eesmärgiteadlikuks kui ka meelevaldseks kasutamiseks; ta kõlbab niisama hästi nii sofistliku ja segadusse viiva dialektika kui ka ähmase ja tumeda [[müstika]] puhul; keelt kuritarvitatakse mugavalt õõnsateks ja tühisteks proosa- ja luulefraasideks ning katsetatakse prosoodiliselt laitmatute ja siiski mõttetute värssidega. (lk 47)