Sünesteesia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
* Teatud mõttes on mets ainus tõeline [[Eesti Rahva Muuseum]] - püha [[kiri]], milles on kõik sees. Mets võiks olla eestlase kolmas kirjaoskus, mitmiktaju [[kiirendi]]. Meie vana [[kultuur]] on [[puu]]st ette tehtud ja niivõrd massiivne, et võib-olla just seetõttu pole me osanud seda lihtsalt tähele panna. (lk 35)
** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad, 2013
 
 
* Seitsme nädala jooksul olen võinud täheldada, et ma ühendasin loomulikul viisil [[värv]]e ja [[tekstuur]]e inimeste kõnega. Mu [[õde|õe]] hääl, kui ta jutustab oma [[armulugu]]sid, omandab okseleajava [[punane|sametpunase]] värvingu, sedavõrd nõretab see [[hormoon]]idest. Ema on nagu mingi [[lilla]] [[nahk]], mis tahab paista tugevana, ent on paljudest kohtadest mõranenud, nagu vana [[käekott]]. Peaarst on tuhm ja kalk nagu teraslatt [[ehitusplats]]il. (lk 102)
** [[Clélie Avit]], "Ma olen siin", tlk Kaja Riesen, 2016, lk 157