Tehnika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tehnika''' (<kreeka τεχνικός < τέχνη 'kunst, meisterlikkus, oskus') on üldmõiste tehniliste seadmete ja vahendite (nt kodutehnika) ning meetodite (nt maalimistehnika) kogumi kui terviku, neid puudutavate teadmiste ja võtete ning nendega tegelevate rakendusteaduste (nt zootehnika) kohta.

 

* Tehnika hõlmab kõik tööriistad, masinad, abivahendid, relvad, instrumendid, majapidamis-, riietus-, kommunikatsiooni- ja transpordiseadmed ning oskused, mille abil me neid valmistame ja kasutame.

* ''Technology includes all tools, machines, utensils, weapons, instruments, housing, clothing, communicating and transporting devices and the skills by which we produce and use them.''

** [[Read Bain]] (1937). "Technology and State Government". American Sociological Review. 2 (6): 860–874.

 

* Viimase kahe aasta jooksul on Eesti [[teadus]]e, tehnika ja [[haridus]]e arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna "tehnika" asemel järjest sagedamini kasutama sõna "tehnoloogia". Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist [[eesti keel]]e moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. [---] Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti [[oskuskeel]]e juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna ''technology'' kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.

** [[Endel Risthein]] "''Technology'' ei ole tehnoloogia" Eesti Päevaleht, 16. mai 2006.

 

* Me elame [[ühiskond|ühiskonnas]], mis on erakordses sõltuvuses teadusest ja tehnikast, ja milles ülimalt vähesed teadusest ja tehnikast midagi teavad.

** [[Carl Sagan]], "Why We Need To Understand Science", The Skeptical Inquirer, Vol. 14, Issue 3, Spring 1990

 

* Kui tehnika arenguga ei kaasne vastav areng [[inimene|inimese]] [[eetika|eetilises]] konstitutsioonis, inimese sisemises kasvamises, siis pole see üldse mingi areng, vaid oht inimesele ja maailmale.

** [[Joseph Ratzinger]], "Saved by Hope" (2007), § 22

 

* Et tehnika oleks edukas, peab [[reaalsus]] olema tähtsamal kohal kui [[avalikkussuhted]], sest [[loodus]]t ei saa lollitada.

** [[Richard Feynman]] "Rogers' Commission Report into the Challenger Crash, [http://history.nasa.gov/rogersrep/v2appf.htm Appendix F - Personal Observations on Reliability of Shuttle]" (juuni 1986)

 

* Kõik katsed kohandada meie eetikakoodeksit meie olukorraga [[tehnikaajastu]]l on läbi kukkunud.

** [[Max Born]], "My Life & My Views" (1968), lk 52.

 

* Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse.

** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962)

 

* ''Clarke'i kolmas seadus'': Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on eristamatu [[maagia]]st.

** [[Arthur C. Clarke]], "Profiles of the Future" (täiendatud trükk 1973)

 

* Me ei saa tehnikat idealiseerida. Tehnika on ainult ja alati meie enda [[kujutlusvõime]] peegeldus ning selle kasutusviise peavad määrama meie enda väärtused. Tehnika võib aidata [[haigus]]i ravida, kuid me saame hoida hulga haigusi ära vanamoeliste käitumismuutustega.

** [[Bill Clinton]] kõnes USA Tennessee osariigis Knoxville'is 10. oktoobril 1996.

 

* Kaugel sellest, et püüda teadust kontrollida, vähesed laiast avalikkusest saavad üldse arugi, misasi "teadus" on. Kuna surmav tehnika paistab teaduslikest avastustest iseenesest võrsuvat, peab enamik inimesi ohtlikku tehnikat pelgalt teaduse kibedaks viljaks ja teadust ennast kõige kurja juureks.

** [[Jacques-Yves Cousteau]], "Jacques Cousteau and Susan Schiefelbein, The Human, the Orchid, and the Octopus: Exploring and Conserving Our Natural World" (2007), lk 181.

 

* Tehnika on Jumala and. Elu järel on see ehk suurim Jumala andidest. See on tsivilisatsioonide, kunstide ja teaduste ema.

** [[Freeman Dyson]], "Infinite in All Directions: Gifford lectures given at Aberdeen, Scotland" (2004), lk 270

 

* Tehnika on kunst maailma sedasi korrastada, et me ise ei peaks seda kogema.

** [[Max Frisch]], "Homo Faber" (1957)

 

* Kujutlege, et [[Aristoteles]] äratataks taas ellu ja külastaks [[Manhattan]]it. Mitte miski meie ühiskondlikus, poliitilises, majandus-, kunsti-, sugu- ega usuelus ei ajaks teda segadusse, kuid teda vapustaks meie tehnika. Selle tulemused - [[pilvelõhkuja]]d, [[auto]]d, [[lennuk]]id, [[televisioon]], taskuarvutid - oleks võimatud ilma [[diferentsiaalarvutus]]eta.

** [[Martin Gardner]] raamatuarvustuses, "Adventures Of a Mathematician: The Man Who Invented the H-Bomb", New York Times (9. mai 1976), lk 201.

 

* Mõistuse väärkasutus võib ikka veel viia maailma tagasi tehnikaeelsesse öösse. Paljud usujüngrid igatsevad just sellist tulemust ning kasutaksid selle saavutamiseks rõõmuga uusimat tehnikat.

** [[A. C. Grayling]], "The Heart of Things: Applying Philosophy to the 21st Century" (2006).

 

* Tehnika areng on varustanud meid üksnes tõhusamate vahenditega taandarenguks.

* [[Aldous Huxley]], "Ends and Means" (1937)

 

* Mida suuremaks kasvab süsteem, seda hukatuslikumad on selle kokkukukkumise tagajärjed.

** [[Theodore Kaczynski]], "Industrial Society and Its Future" (1995)

 

* Ma ei usu [[evolutsioon]]i nii, nagu inimesed usuvad Jumalasse. [---] Teadust ja tehnikat ei arenda inimesed, kes usuvad, vaid inimesed, kes ei tea, aga teevad oma parima, et teada saada.

** [[Terry Pratchett]], Ian Stewart, Jack Cohen, "The Science of Discworld" (2014), lk 41

 

[[Kategooria:Tehnika| ]]