44 025
muudatust
resümee puudub
Resümee puudub |
|||
|
==Proosa==
* Pole oluline, et [[päike]]ne mõnes impeeriumis kunagi looja ei lähe, nagu [[Hispaania]] omal ajal hooples, vaid see, mida päikene oma teekonnal neis maades näha saab.
** [[Georg Lichtenberg]], rmt: G. C. Lichtenberg. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1972, nr 28
* Kui [[Peterburi]] hakkas hingama [[Euroopa]] [[tööstusrevolutsioon]]i [[aniliin]]ihõngu, esindas [[Moskva]] endist [[Venemaa]]d. [[Peeter Suur]]e reforme küll eriti ei kahetsetud, kuid süvenes [[nostalgia]] paljude arvates kaotatud slaavi [[ehedus]]e järele. Moskva [[salong]]ides ja üha sagedamini ka [[raamatukogu]]des rekonstrueerisid vanameelsed oma kollektiivse [[minevik]]u kui ühtaegu uue [[Bütsants]]i, kolmanda [[Rooma]] ja püha impeeriumi loo.
** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 203
* Nii hoomamatu kui [Vene] impeerium ka pole, pole ta midagi muud kui [[vangla]], mille võti on [[keiser|keisri]] käes.
** [[Astolphe de Custine]], [https://books.google.ru/books?id=-crW6x5fjz8C&pg=PA126&dq=La+Russie+en+1839&hl=ru&sa=X&ved=0ahUKEwiquc2B7vzWAhWya5oKHUWACV0Q6AEILzAB#v=snippet&q=ge%C3%B4lier&f=false La Russie en 1839], 1843, lk 53
* [[Venemaa]] kujunes impeeriumiks enne, kui selle territooriumi elanikud konsolideerusid
** [[Lennart Meri]], [https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4251 Vabariigi President Rahvusvahelises Diplomaatilises Akadeemias Pariisis], 27. jaanuar 1993
* Siis tuli jällegi impeerium, mida praegu nimetatakse Teiseks riigiks. [[Bismarck]] ei lasknud oma sisemisi [[piiritulp]]i paigutada ringi ümber maa, vaid need asetati põiki läbi selle, et preislased saaksid tüki Schlepptaust. [[Elanik]]ud polnud just mässumeelsed, nad olid vaid liiga [[ükskõiksus|ükskõiksed]], nagu kunagi inimesed, kes palju on kannatanud ja kel veel palju tuleb kannatada.
:Kas oli see tõesti [[Verduni lahing]], mida koolipoisid kuulsid, kui nad Zahlbachi taga kõrva vastu maad surusid, või põrus maa kestvalt [[raudteerong]]ide sõitmisest ja ar<!--//-->meede marssimisest? Mõningad neist poistest seisid hiljem [[kohus|kohtu]] ees. Ühed sellepärast, et nad olid vennastunud [[okupatsiooniarmee]] sõduritega, teised, et nad olid armee [[rööbas]]tele [[lõhkeaine]]t asetanud. Kohtuhoonel lehvisid liitlaste komisjoni lipud.
:Ei ole veel kümmetki aastat möödunud sellest, kui need lipud maha võeti ja must-puna-kuldsete vastu välja vahetati, millised "impeeriumil" veel tookord olemas olid. Isegi lapsed meenutasid seda hiljuti, siis kui saja neljakümne neljas jalaväerügement esmakordselt jälle [[orkester|orkestri]] saatel üle silla läks. Milline [[ilutulestik]] oli õhtul! Ernst nägi seda siit ülalt. Linn teisel pool jõge täis tulesid ja hõiskamist! Tuhanded [[haakrist]]id, peegeldumas vees nagu kringlikesed! Kui nõiduslikult sätendasid veepinnal tulukesed! Kui aga [[jõgi]] hommikul raudteesilla taga linna taamale jättis, oli tema sinihall pind sile ja tasane. Kui palju [[standart]]e on ta juba minema uhtunud, kui palju [[lipp]]e! (lk 7-8)
* [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982
==Luule==
<poem>
| |||