Püha Martin: erinevus redaktsioonide vahel

* Ta lonkis mööda aasa[[aas]]a rahvahulga seas, kes nautis pühapäeva[[pühapäev]]a ja sügispäikest, mille kohta öeldakse, et see nagu pisut hapuks läinud [[õunavein]]gi ei kesta enam kaua. Georg möödus [[sild|sillast]], mille otsal seisis [[valvur]]. Aas muutus laiemaks, ja Georg jõudis Maini suudmele hoopis varem kui võis arvata. Ta ees asetses nüüd [[Rein]] ja selle taga laius [[linn]], kus ta oli mõne päeva eest viibinud. Linna tänavad[[tänav]]ad ja väljakud[[väljak]]ud, kus ta oli näinud ränka vaeva, sulasid ühte halliks kindluseks[[kindlus]]eks, mis peegeldus [[vesi|vees]]. Terava musta kolmnurgana lendav linnuparv kõige kõrgemate tornide[[torn]]ide vahel näis olevat punetavale pärastlõunasele taevale nikerdatud ja meenutas mingit linnavappi. Kui Georg veel paar sammu edasi astus, silmas ta kahe torni vahel [[toomkirik]]u katusel püha Martinit, kes kummardus [[hobune|hobuse]] seljast maha ja ulatas kerjusele[[kerjus]]ele poole oma [[mantel|mantlist]]. (lk 329)