Sümbol: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
17. rida:
* [[Leht]]ede langemine on inimeste [[elu]] sümbol. Varem või hiljem, pärast üürikest keerlemist meie [[mõte]]te, [[unistus]]te, sisekaemuste õhus, pöördume kõik tagasi maasse.
** [[Marina Tsvetajeva]], Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, rmt: "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud [[Mirjam Lepikult]]. Sinisukk 2007, lk 71
* Üldkokkuvõttes on [[Frazer]]i mõju olnud hukatuslik. Ta võttis [[Robertson Smith]]ilt üle tolle kõige kõrvalisema õpetuse ning põlistas mõtlematult tõmmatud [[eraldusjoon]]e maagia ja religiooni vahel. Ta levitas ekslikku [[oletus]]t, nagu usuksid primitiivsed rahvad [[universum]]i mõjutatavust mehaaniliste sümbolite abil, ning veel teistki ekslikku eeldust, nagu oleks eetika primitiivsele religioonile tundmatu. (lk 79)
* Niisiis ei ole mustus kunagi [[ainukordsus|ainukordne]], isoleeritud [[sündmus]]. Seal, kus on mustust, on [[süsteem]]. Mustus on [[mateeria]] süstemaatilise korrastamise ja [[Klassifitseerimine|klassifitseerimise]] kõrvalsaadus, kuivõrd korrastamises sisaldub kohatute elementide kõrvaleheitmine. Niisugune arusaam mustusest viib meid otsemal teed sümboolse valda ja tõotab seost selgemalt sümboolsete puhtusesüsteemidega. (lk 90)
* Me peaksime tunnistama, et maagilise sekkumise [[võimalus]] on [[usklik]]e meelest alati olemas, et materiaalsete [[hüve]]de lootmine kosmiliste sümbolite läbimängimisest on inimlik ja loomulik. Kuid vale on käsitleda primitiivset rituaali nii, nagu oleks maagiliste tulemuste esilekutsumine selle esmane mure. Primitiivses kultuuris ei ole preester tingimata maagiline [[imetegija]]. See kujutelm on takistanud meid võõraid religioone mõistmast, kuid ometi on see kõigest sügavamalt juurdunud [[eelarvamus]]e hiline kõrvalsaadus. (lk 127-128)
* Rituaal mitte ainult ei aita meil valida kogemusi, millele oma [[tähelepanu]] koondada. See on loov ka [[esitus]]e tasemel. Sest väline sümbol võib salapärasel kombel aidata kaasa [[Ajujaht|aju]] ja [[keha]] koordineerimisele. [[Näitleja]]te mälestustes räägitakse tihti juhtumeist, kus mingist materiaalsest sümbolist on olnud tõhusat abi: näitleja tunneb oma [[roll|osa]], teab täpselt, kuidas ta tahab seda tõlgendada. Kuid intellektuaalsest [[teadmine|teadmisest]], mida tuleb teha, ei piisa veel vajaliku [[tegevus]]eni jõudmiseks. Ta pingutab lakkamatult, kuid vaev jääb viljatuks. Ühel päeval ulatatakse talle mingi [[rekvisiit]] - [[kübar]] või roheline [[vihmavari]] ja selle sümboli toel realiseeruvad teadmine ja [[kavatsus]] äkitselt laitmatuks esituseks. (lk 133)
* Vähe sellest, et [[korralagedus]] rikub mustrit, see annab ka mustri jaoks materjali. Kord viitab [[piirang]]ule; kõigist võimalikest [[materjal]]idest on tehtud piiratud valik ning kõigist võimalikest suhetest on kasutatud ainult üht piiratud suhtekogumit. Niisiis on korralagedus vihjamisi piiramatu, ükski muster ei ole selles teoks saanud, kuid selle mustriloomise [[potentsiaal]] on piiritu. See on põhjus, miks me püüdes küll luua korda, ei mõista lihtsalt hukka ka korralagedust. Me saame aru, et see on olemasolevate mustrite suhtes [[destruktiivsus|destruktiivne]], aga ka, et sel on potentsiaali. See sümboliseerib ühekorraga nii [[oht]]u kui ka [[võim]]u. (lk 178)
* Rituaalid mängivad läbi ühiskondlike suhete vormi ning, andes neile suhetele nähtava väljenduse, võimaldavad inimestel oma [[ühiskond]]a tundma õppida. Füüsilise keha sümboolse meediumi kaudu mõjutavad rituaalid poliitilist keha. (lk 229)
* Kui keegi iganes peaks arvama, et [[surm]] ja [[kannatused|kannatus]] ei ole [[loodus]]e lahutamatu osa, parandatakse tema eksiarvamus. Kui kedagi peaks tabama [[kiusatus]] käsitleda rituaali kui imelampi, mida piiritu [[rikkus]]e ja võimu omandamiseks pruugib ainult hõõruda, näitab rituaal oma teist külge. Kui väärtuste [[hierarhia]] on rohmakalt materiaalne, õõnestavad seda tõhusalt [[paradoks]] ja vasturääkivus. Sääraste süngete teemade väljamaalimiseks on rüvetussümbolid sama vajalikud kui [[must]] värv mis tahes asja kujutamiseks. Seetõttu leiame [[pühapaik]]adest ja pühadest aegadest eest sinna hardalt talletatud [[roiskumine|roiskumise]]. (lk 302)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
==Välislingid==
| |||