Arseen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
* Et arseeni paljudel ühenditel pole [[maitse]]t, on ta olnud eelistatuim vahend inimeste tapmiseks juba ammu enne Borgiaid ning kuni [[tänapäev]]ani välja. Arseeni leidub [[Inglismaa]]l [[korsten|korstnate]] nões ja teda peetakse koos teatud aromaatsete süsivesinikega nõe kantserogeensete omaduste põhjustajaks, mis tehti kindlaks ligi kakssada aastat tagasi ühe inglise [[arst]]i poolt. On teada kogu elanikkonda haaranud pikaajalisi kroonilisi arseenimürgistusi. Arseeniga reostatud [[keskkond]] on samuti põhjustanud [[hobune|hobuste]], [[lehm]]ade, [[kits]]ede, [[siga]]de, [[hirv]]ede, [[kala]]de ja [[mesilased|mesilaste]] [[haigus]]i ning [[surm]]a. Niisugusest [[kuulsus]]est hoolimata tarvitatakse arseeni sisaldavaid pulbreid ja pritsimisvedelikke laialdaselt. Arseeniga ülepritsitavas puuvillarajoonis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas on töönduslik mesindus peaaegu välja surnud.
** [[Rachel Carson]], "Hääletu kevad". Tõlkinud [[Ain Raitviir]]. Tallinn: Valgus, 1968, lk 26
* Mürgine arseen oli kõikvõimalike georgiaanliku ajastu [[ravim]]ite koostisosaks, näiteks kasutati seda Fowler's Solutionis, 1786. aastal leiutatud populaarses [[toonik]]us. Arseen on kindlasti tugevatoimeline ja tänapäeval on farmakoloogid pöördunud taas selle poole lootuses kasutada seda [[leukeemia]] ravis. Sellegipoolest tuleb arseeni käsitlemisel olla väga ettevaatlik. Arseeni sisaldava tooniku või ravimi võtmine oleks võinud põhjustada täpselt samasuguseid sapirünnakuid, mida koges ka Jane. (lk 432)
** [[Lucy Worsley]], "[[Jane Austen]] ja tema kodud", tlk Krista Eek, 2018
==Välislingid==
| |||