Sünesteesia: erinevus redaktsioonide vahel

* Ent ma armastan kõiki kuid, nende erinevaid hääli, erinevaid värve. Kas sa näed seda ratast silmade ees? [[Jaanuar]] on näiteks siravsinine ja [[valge]] - kirkad, kõlavad trompetihelid[[trompet]]ihelid. [[Veebruar]] on peaaegu samasugune, vaid [[päike]] paistab pisut kollasemalt, siis kuulen kornetit. [[Märts]] - halli-valgesegune, ja kuulen vioolat[[vioola]]t, mille tumedas kõlas peitub imehabras [[lootus]]. [[Aprill]] - [[kollane]] ja valge. Viiulid[[Viiul]]id ja allasurutud [[ahastus]]. [[Mai]] - kollane ja [[roheline]]. Meeskoor lipuvarda juures. [[Juuni]] - taevassinine ning õhuline, mängib [[lõõtspill]]. Suur leegitsev [[lõke]], sädemed lendlevad öös. [[Juuli]] — küps ja liivkollane — transistorraadio hääl. [[August]] - [[suvi]] mõõnab, kuulen õrna kitarriheli[[kitarr]]iheli. Siis saabub sinu kuu, [[september]]. See on mullakarva ja ma kuulen tšellot[[tšello]]t. [[Oktoober]] — roostepunane ja vägev. Mängitakse oboed[[oboe]]d. [[November]], nagu sulle juba rääkisin, on [[alasti]]. Metsik. Novembris kuulen ma timpaneid[[timpan]]eid ja kaeblikku trombooni[[tromboon]]i. Siis saabub viimaks [[detsember]] oma tõrvikute[[tõrvik]]ute ja karraga.

* [[Seitse|Seitsme]] nädala jooksul olen võinud täheldada, et ma ühendasin loomulikul viisil [[värv]]e ja [[tekstuur]]e inimeste kõnega. Mu [[õde|õe]] hääl, kui ta jutustab oma [[armulugu]]sid, omandab okseleajava [[punane|sametpunase]] värvingu, sedavõrd nõretab see [[hormoon]]idest. Ema on nagu mingi [[lilla]] [[nahk]], mis tahab paista tugevana, ent on paljudest kohtadest mõranenud, nagu vana [[käekott]]. Peaarst on tuhm ja kalk nagu teraslatt [[ehitusplats]]il. (lk 102)