Alkohol: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
==Proosa==
* Kui on alkoholi, siis pole alkohol [[probleem]].▼
** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019▼
* Nüüd ma näen, et väga noorelt, kaheksateistkümneselt, viieteistkümneselt, oli mul juba nägu, mis ennustas seda, mis tekkis hiljem alkoholiga keskeas. Alkohol täitis funktsiooni, mida [[Jumal]]al polnud, tema [[funktsioon]] oli ka mind tappa, tappa. See alkoholinägu tuli mulle enne alkoholi. Alkohol vaid tuli ja kinnistas.
** [[Marguerite Duras]], "Armuke". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 1989, 11/12, lk 7
* Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud [[Liivimaa]] ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb.▼
* Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda.▼
* [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks [[Riia]] õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja).▼
** [[Marek Tamm]] [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020▼
* Täna tõin [[Calvados]]i, [[Amontillado]] ja banaanilikööri. Aga [[koristamine]] teeb mu haigeks, ma lihtsalt ei jõua kõike rämpsu välja rookida. Kunagi ma selle sisse upun.
** [[Karl Ristikivi]], "Päevaraamat", 14.10.1957
▲* Kui on alkoholi, siis pole alkohol [[probleem]].
▲** [[Matti Nykänen]], ''cit. via'': [[Tauno Vahter]], [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019
22. rida ⟶ 21. rida:
* Jim kirjutas mulle [[kiri (post)|kirju]], kui ta oli minu ja Lone juurest Observatoriegatani üüritoakesse kolinud, enne Beckombergat.▼
* Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas.▼
:"Kallis Jackie, mul on sinu abi vaja. Tule pärast kooli natukeseks siia, Jackie. Ainult sina saad mind praegu [[päästmine|päästa]]. Kas sa võiksid siia tulla? Ma olen nii üksi."▼
* Kuna üle 80% täiskasvanutest tarbib alkoholi ning suur osa usub, et alkohol on eesti rahval aidanud eestlane olemisega toime tulla juba orjaööst alates, siis see nõuab poliitikutelt alkoholivastaste sammudega väljatulemisel põhjalikku eeltööd.▼
:Ma ei vastanud kunagi tema kirjadele. Ma ei teadnud, mida vastata, sest ma olen alati tundnud, et mina ei suuda teda ka parima tahtmise juures päästa. Lõpuks on päästja alati keegi teine, Sabina-sugune naine või alkohol. (lk 15)▼
* 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud Reformierakond oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks.▼
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017▼
** [[Riina Raudne]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26642 "Rahvatervise areng"] Vikerkaar, 11/2020▼
32. rida ⟶ 31. rida:
▲* Õlle, veini ja viina triumviraat on kujundanud [[Liivimaa]] ajaloo palet ilmselt rohkem, kui me oleme valmis seda möönma või kui see tavapärastest ajaloouurimustest ilmneb.
▲* Jim kirjutas mulle [[kiri (post)|kirju]], kui ta oli minu ja Lone juurest Observatoriegatani üüritoakesse kolinud, enne Beckombergat.
▲* Sotsiaalses plaanis oli õlu lihtrahva tavapärane rüübe, samas kui veini joodi peamiselt ühiskonna ülakihtides (kes muidugi ei põlanud ära õlutki). Viin suutis neid eristusi varauusajal ületada ja levis nii liht- kui ka peenema rahva laual, ent selle kvaliteet võis siiski seisuseti oluliselt erineda.
▲:"Kallis Jackie, mul on sinu abi vaja. Tule pärast kooli natukeseks siia, Jackie. Ainult sina saad mind praegu [[päästmine|päästa]]. Kas sa võiksid siia tulla? Ma olen nii üksi."
▲* [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks [[Riia]] õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja).
▲:Ma ei vastanud kunagi tema kirjadele. Ma ei teadnud, mida vastata, sest ma olen alati tundnud, et mina ei suuda teda ka parima tahtmise juures päästa. Lõpuks on päästja alati keegi teine, Sabina-sugune naine või alkohol. (lk 15)
▲** [[Marek Tamm]] [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020
▲* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
▲* Taasiseseisvuse alguses nähti alkoholi peamiselt majanduse mootorina ja soomlaste poolt Eestist ostetavat alkoholi kui loogilist rahaallikat. Rahvusvahelised alkoholifirmad nägid Eestit kui "küllastumata turgu", kus vaatamata kõrgele tarbimismäärale oli arenguruumi küll ja veel, eriti naiste ja noorte osas. Terviseedendajate perspektiiv poliitilistes ringkondades eriti kõlapinda ei leidnud. Kultuurkapitali sidumist laekuva alkoholiaktsiisi protsendiga peeti geniaalseks jätkusuutlikuks ärimudeliks, mis tagab kultuurile kõikumatu rahavoo ja teeb alkoholitööstusest kultuuri- ja spordiürituste sponsori. 2007. aastal, majandusbuumi tipul, oli Eestis elaniku kohta tarbitav absoluutalkoholi kogus umbes 12,7 liitrit. Võrdluseks, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab piirmääraks mitte üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas.
▲* Kuna üle 80% täiskasvanutest tarbib alkoholi ning suur osa usub, et alkohol on eesti rahval aidanud eestlane olemisega toime tulla juba orjaööst alates, siis see nõuab poliitikutelt alkoholivastaste sammudega väljatulemisel põhjalikku eeltööd.
▲* 1999–2016 valitsuskoalitsioone moodustanud Reformierakond oli eriti sõbralik õlletööstuse vastu, mille üks juhtkujusid, A. le Coqi juht Tarmo Noop, oli ka erakonna asutajaliige. Reformierakonna võimu ajal kujunes alkoholipoliitika alustalaks idee, et Eesti alkoholiprobleem on eelkõige tingitud kange alkoholi tarbimisest, nii et kangele ja lahjale alkoholile eri maksumäärade ja reklaamipiirangude seadmine toetab lahja alkoholi laialdasemat tarbimist kange alkoholi asemel, mis olevat tervislikum ja sarnasem muu Euroopaga. Reformierakond küll tolereeris alkoholipoliitika muudatusi, mis 2008. aasta paiku alguse said, ning küsimise peale harilikult möönis, et noorte hulgas tuleb loomulikult alkoholitarvitamist vähendada, eriti sporti toetades, kuid partei jäi tegelikes sammudes tagasihoidlikuks.
▲** [[Riina Raudne]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26642 "Rahvatervise areng"] Vikerkaar, 11/2020
==Luule==
| |||