Võim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
* [[Soosing]] võimu [[sümbol]]ina — nõrkade inimeste [[vahend]].
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 17
* ... kuna võim otsib alati pimedat kuulekust, siis teevad türannid ja sensualistid õigesti, et hoiavad naisi pimeduses, sest esimesed tahavad ainult orje ja teised mängukanne. (lk 97)
* Kui maailmas oleks üks õel olend, kes pühakirja allegoorilises keeles öeldes uitaks, otsides, keda õgida, ei suudaks ta ehk siiski [[inimloomus]]t rohkem madaldada kui andes inimesele absoluutse võimu. (lk 91)
** [[Mary Wollstonecraft]], "Naiste õiguste õigustus" ("A Vindication of the Rights of Woman: with strictures on political and moral subjects"). Tõlkinud [[Raili Marling]], [https://enut.ee/files/ariadne-2016.pdf Ariadne Lõng 1/2], 2016, lk 95-97
* Saksa lehed ütlevad: lahkuminemine tulla tihti sellest, et [[eestlased]] ei mõista ajaloolikult mõtelda, kuna sakslaste arvamist mööda Saksa ringkondade seisukorrast ja õigustest meie maal ainult ajaloo-seisukohalt aru võivat saada. "Postimehe" arust ei paku aga meie maa ajalugu rahvuslisest seisukohast muud, kui sakslaste väge ja võimu eestlaste üle. Ajaloolikult mõtlema ei tähendaks siin siis õieti muud midagi, kui sellest võimust kõigest jõuust kinni pidama, kuna eestlane oma õ i g u s t otsib. Sakslased toetavad endid v õ i m u, eestlased õ i g u s e pääle. Mõlemate mõtteviis on juba sellega läbi kasvanud, ja säält tuleb arusaamatus, kuristik, mis meie vahel on.
** Ajakiri [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lindaestpere19030130.1.18 Linda, 30. jaanuar 1903], lk 123
* Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et [[kohv]]il on kange [[lambiõli]] maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! [---] ▼
:Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (lk 26-27)▼
* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220▼
* Me teame, et keegi ei haara võimu, kavatsusega sellest loobuda. Võim ei ole vahend, võim on [[eesmärk]]. [[Diktatuur]]i ei kehtestata [[revolutsioon]]i kaitsmiseks, revolutsiooni tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesmärk on [[tagakiusamine]]. Piinamise eesmärk on [[piinamine]]. Võimu eesmärk on võim.
** [[George Orwell]], "[[1984]]"
* On ilmne, et võimu kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid. ▼
* Kuigi [[tõde]] on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.▼
** [[Hannah Arendt]], "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309▼
* ...kõikjal, kus võim end jumalikustab, loob ta automaatselt oma [[teoloogia]]; kõikjal, kus ta käitub [[Jumal]]ana, äratab ta enda suhtes religioosseid tundeid; maailma on võimalik kirjeldada teoloogilise sõnavara abil.
** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 87
* Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka võim. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda [[despoot]]likumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese [[abitus]]e vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus [[puur]]is ja mina olin tema puuri [[valvur]]. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb. (lk 172)▼
** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012▼
* [Professor Quirrell:] Pole olemas [[hea]]d ega kurja, on ainult võim ja need, kes on liiga nõrgad, et seda püüelda...
** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja tarkade kivi". Tõlkinud [[Krista Kaer}}. Varrak 2000, lk 248
* [Albus Dumbledore:] Võibolla sobivad kõige paremini võimule need, kes ei ole seda kunagi püüelnud.▼
**
* [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on ''primus inter pares'' (''"esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord''), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.▼
▲* Võibolla sobivad kõige paremini võimule need, kes ei ole seda kunagi püüelnud.
** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)▼
▲** [[Albus Dumbledore]], "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2007, lk 607
31. rida ⟶ 58. rida:
* [S]amal ajal, kui me arutame, mis on [[parempoolsus]] ja mis on [[vasakpoolsus]], ei maksa unustada, et levinuim [[maailmavaade]] on just võim kui selline.
** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1124022/kaupo-meiel-nalja-moistetakse-vahem-kohut-moistetakse-rohkem "Nalja mõistetakse vähem, kohut mõistetakse rohkem"] ERR, 14. august 2020
▲* [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on ''primus inter pares'' (''"esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord''), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.
▲** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
* Võõrandumine võimust viib selleni, et võim püsib paigal ning [[Nõukogude Liit|nõukogude korra]] lõpul nimetatigi seda [[stagnatsioon]]iks. Stagnatsioon omakorda muudab inimese väikeseks ning alandlikuks. Sa pead olema rahul, sa pead saama üle, sa pead sammuma esirinnas! See on see, millest tuleb jagu saada nagu rakvere raipest.
** [[Peeter Olesk]], "Kuidas sinu poole pöörduda?" Tartu Postimees, 4. september 2020, lk 2
▲* Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et [[kohv]]il on kange [[lambiõli]] maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! [---]
▲:Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (lk 26-27)
▲* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220
▲* On ilmne, et võimu kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.
▲* Kuigi [[tõde]] on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
▲** [[Hannah Arendt]], "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309
55. rida ⟶ 68. rida:
* [[Ahistamine|Ahistamist]] ei olegi akadeemilistes tõlgendustes seotud niivõrd seksiga, kuivõrd võimuga, täpsemalt, võimupositsiooni kuritarvitamisega.▼
▲* Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka võim. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda [[despoot]]likumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese [[abitus]]e vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus [[puur]]is ja mina olin tema puuri [[valvur]]. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb. (lk 172)
** [[Raili Marling]], vestlusring: Lea Larin, Reet Varblane, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/me-ei-lahku-enam-tantsuporandalt/ "Me ei lahku enam tantsupõrandalt"], Sirp, 22.12.2017 ▼
▲** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
* Isegi Eestis oleme me juba praktiliselt 20 aastat mõtestanud [[tõde]] kui midagi, mis on võimukandjate kätes – [[teadmine]] ja võim käivad käsikäes.
** Raili Marling, ettekanne konverentsil "Tõde ja tõed humanitaarias", 13.02.2019, refereeritud: [https://kultuur.err.ee/911463/raili-marling-kui-tode-on-konstruktiivne-kas-siis-koik-toed-on-uhevaarsed "Raili Marling: kui tõde on konstruktiivne, kas siis kõik tõed on üheväärsed?"], ERR, 18.02.2019
▲* [[Ahistamine|Ahistamist]] ei olegi akadeemilistes tõlgendustes seotud niivõrd seksiga, kuivõrd võimuga, täpsemalt, võimupositsiooni kuritarvitamisega.
▲** Raili Marling, vestlusring: Lea Larin, Reet Varblane, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/me-ei-lahku-enam-tantsuporandalt/ "Me ei lahku enam tantsupõrandalt"], Sirp, 22.12.2017
* ''[[Lingua franca]]'' pole minu jaoks seotud mitte niivõrd [[kultuur]]i, kuivõrd võimuga. See ei pruugi olla alati sõjaväeline, vaid võib olla ka teiste [[institutsioon]]ide võim, ja [[ladina keel]]e puhul oli selleks institutsiooniks vaieldamatult [[kirik]].
** [[Raili Marling]], intervjuu: Liina Ludvig, [https://novaator.err.ee/1608212626/inglise-keelt-voib-oodata-ladina-keele-saatus "Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus"], ERR/Universitas Tartuensis, 15.05.2021
==Allikata==
| |||