Optimism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
 
* [[Paber]]il - mõnel pool ka tegelikult - oli võimul [[visionäär]]ide [[valitsus]] ning just sellele pidid Venemaa loov[[kunstnik]]ud appi tulema. Kunstimaailma optimistid olid 1917. aastal juubeldanud, nähes [[revolutsioon]]is oma ammuste [[fantaasia]]te täitumise ja inimeste [[elu]] ümberkujundamise võimalust. Neil kulus mitu aastat mõistmaks, et nende uus [[metseen]] on südames vanameelne, et [[Lenin]]i [[unistus]]ed olid roostes ega pürginud [[täht]]ede poole. [[Kosmoselaev]]ad ja [[kubism|kubistide]] [[maal]]id polnud olulised. Lõpuks sai igaühele selgeks, et marksism nägi [[progress]]i kui ainust ühesuunalist teed, mida mööda maailma rahvad sammhaaval edasi vaaruvad, takerdudes nagu logiseva käigukastiga vanas [[buss]]is sõitjad. Kunstnike ainus ülesanne oli veenda nurisevaid sõitjaid, et nad jääksid sellele õigele [[tee]]le.
** [[Catherine Merridale]], "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014, lk 249-250
 
 
* "Ma eeldaksin, et te kavatsesite mulle keelekastet pakkuda," ütles [[Dumbledore]] onu Vernonile, "aga asjade senine areng lubab arvata, et see oleks lausa nii optimistlik, et seda võiks peaaegu [[rumalus]]eks nimetada."
** "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005, lk 43
 
 
* Jah, ega mina ei saa ka anda garantiid, et enam ei saa kuidagimoodi halvemaks minna. Ma imestan nende üle, kes ütlevad, et no nüüd on põhjas ära käidud. Ma sellisest põhja määratlusest ei saa hästi aru. Ja ma ei saa ka sellest aru, et kust võetakse see optimism ja öeldakse, et nüüd saab ainult ülesse minna, enam allapoole minna ei saa. Seda ma olen siin ka korduvalt öelnud, et kui see on [[kriis]] ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.
** [[Andrus Ansip]] valitsuse pressikonverentsil 7. veebruaril 2008, [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mis-imeline-rahvas-siin-kull-elab-ja-sellises-kriisis-ma-tahakski-elada-andrus-ansipi-sonavotud-peaministrina?id=67998701 "Mis imeline rahvas siin küll elab" ja "Sellises kriisis ma tahakski elada!" - Andrus Ansipi sõnavõtud peaministrina], delfi.ee
 
 
* Aastaid tagasi - kui [[George W. Bush|Bush]] oli president ning mina, senine eikeegi, olin alustanud uut karjääri - jäime poliitikaküsimustes sageli lahkarvamusele. Ent ma imetlesin alati selle mehe lahedat optimismi ja tema isiklikku sündsustunnet, omadusi, mida nüüdses avalikus elus on palju vähem märgata, kui seda vaja oleks.
** [[Madeleine Albright]], "Fašism: Hoiatus", tlk tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 232
 
 
* Inimese lend [[Marss|Marsile]] on juba aastakümneid olnud saavutus, mis saab teoks "hiljemalt 25 aasta pärast". Algul võis selle hinnangu taga olla kosmoseajastu koidiku piiritu optimism, mille kohaselt pidid möödunud sajandivahetuseks [[Kuu]]l lokkama haljad [[aed|aiad]], hiljem kainemalt järele mõeldes lihtsalt [[lootus]] tehnika kiirele [[areng]]ule. [[Tehnika]] on küll kiiresti arenenud, ent inimene pole Marsile veel jõudnud ega lähiaastail jõuagi.
** [[Arko Olesk]], "Millal jõuame Marsile?" Tarkade Klubi, 5/2008, lk 5
 
 
* [[Linda Ruud]] on ka parandamatu optimist, tutvusringkonnas üks väheseid, kelle kohta see ütlus täielikult kehtib. Tema avatus [[rõõm]]ule, olgu see suur või väike, oma või võõras, on poeetilise peegelduse kaudu kassetivihikust "Mu südames on pühapäev" (1962) luulehuvilistele laiemaltki teada. Omaaegne kriitika arvas seda rõõmu ühe luulevihiku kohta liigagi palju olevat. Võib-olla tõesti, aga argises tööpäevas on õige meeldiv, kui kolleegide seas on inimene, kes leiab ikka üles kas või pisikesegi naerukoha, heledama perspektiivitriibu.
** E. Pillesaar, "Linda Ruud 50", Looming 12/1982
 
 
 
26. rida ⟶ 30. rida:
** O'Toole'i kommentaar Murphy seadusele, lk 14
** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999
 
 
* Ma olen optimist - miski muu ei ole kuigi kasulik.
32. rida ⟶ 37. rida:
 
 
* Sõltumata sellest, kas me naerame ebausu üle või võtame seda tõsiselt, on sel meie igapäevaelus igal juhul oma roll. [[Teadus]] võib küll areneda, aga ärevus ei kao kuhugi. Muutunud on hoopis hirmude põhjused. Ja ometi, isegi kui me teame, et ebausklikud rituaalid ei aita, on need meile emotsionaalselt toeks. Pealegi on lohutav, et ebauskudest õhkub teatud optimismi (ikka need helesinised trussikud). Nii ei räägi ebausud mitte ainult meie jagatud hirmudest, vaid ka [[lootus]]test.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019
 
==Luule==
<poem>
Optimismi õhtune toob "Postileht":
60. rida ⟶ 69. rida:
* <nowiki>[</nowiki>[[Anna Ahmatova]] kohta:<nowiki>]</nowiki> Tema värsid jäid mällu pidama, neid toodi vastavalt meeleolule üha jälle välja (...) Tol ajal oldi veel valmis tunnistama, et ka klassivaenlased ja lepitamatud maailmavaatelised vastased võivad olla isetud, õilsameelsed ja vaprad. Seesugune "liberaalne optimism" ei olnud veel surmapatt, ei olnud veel süütegu.
** [[Lev Kopelev]]
 
 
* Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist näeb igas raskuses võimalust.
*''A pessimist sees the difficulty in every opportunity; an optimist sees the opportunity in every difficulty.''
** Omistatud Winston Churchillile
 
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}