Seksism: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

* Ma ei lase sellel mehel endale seksismist ja [[naistevihkamine|naistevihkamisest]] loengut pidada. Ei lase. Ja ka [[valitsus]] ei lase sellel mehel endale seksismist ja misogüüniast [[loeng]]ut pidada. Ei nüüd, ei iialgi. Opositsioonijuht ütleb, et [[inimesed]], kel on seksistlikud vaated ja kes on naistevihkajad, ei sobi tähtsatele ametikohtadele. Noh, ma loodan, et opositsioonijuhil on tükk [[paber]]it ja ta kirjutab praegu tagasiastumisavaldust, kuna kui ta tahab teada, kuidas naistevihkamine tänapäeva Austraalias välja näeb, on tal vaja mitte eelnõud Esindajatekojas, vaid [[peegel|peeglit]].

* Opositsioonijuht ütleb: "Tehke midagi!" Noh, ta võiks ise midagi teha, kui ta tahaks tegelda seksismiga parlamendis. Ta võiks muuta oma käitumist, ta võiks vabandada kõigi oma varasemate väljaütlemiste eest ja ta võiks vabandada selle eest, et seisis kõrvuti plakatitega, mis nimetasid mind nõiaks ja litsiks - [[sõna]]d, mille opositsiooni juhtkond nüüd hukka mõistab. Ta võiks muuta standardeid, mis ta on enda jaoks kehtestanud, kui ta seda tahaks. Aga midagi seesugust me opositsioonijuhilt ei näe, sest nendes küsimustes on ta võimetu muutuma. Ta saab hakkama topeltstandarditega, kuid mitte muutumisega.

** [[Julia Gillard]] nn misogüüniakõnes 9. oktoobril 2012 Austraalia parlamendis

 

* Ma olen feminist. Olla feminist tähendab tahta [[vabadus]]t, [[õiglus]]t ja võrdsust naistele. Nagu teisedki poliitilised liikumised, on feminism segu kriitilisusest ja utoopilisusest. Feminism kritiseerib seksismi pahesid, kuid pakub ka nägemust vabadusest. [---] Aga feminism on ka [[utoopia]], nägemus paremast [[maailm]]ast. Feminism on võitlus, et kaotada seksism, et luua mitteseksistlik ühiskond, kus feminismi ei oleks enam vaja. Lühidalt öeldes on feminismi eesmärk muuta iseennast mittevajalikuks.

:Ma olin kahevahele kistud ühelt poolt jõhkrast kujutlusest minu tagumikku pargitud jalgrattast ja sellel balansseerivast õllekannust ning tigedusest Danieli lärmakalt provokatiivse seksismi üle, ent teisalt leidsin end äkki aru pidamas, kas tal võiks minu keha ja meeste vahelise suhte kontseptsiooni suhtes õigus olla ja kas ma sellisel juhul ei peaks kohe midagi maitsvat sööma ning mis see võiks olla. (lk 158-159)

* [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998

 

==Välislingid==