Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
23. rida:
* Kõige mõnusam asi Kunksmoori majas oli aga suur laia suuga [[kolle]], kus külma ilmaga hõõgusid männikäbisöed. Siin keetis Kunksmoor punasest vasest [[katel|katla]] sees oma nõiarohtusid. Sest see Kunksmoor oli tegelikult nõid. Oma nõiarohtude ja kunstidega oskas ta arstida igasuguseid [[haigus]]i ja tõbesid. Ta oskas neid kaela ka saata. [[Taim]]i oma rohtude pruulimiseks käis Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest ja aasadelt, soodest ja rabadest. Üle mere sõitis ta suure kollase [[õhupall]]iga, mis kõrgel taeva all lennates oli väga [[täiskuu]] moodi. Parema meelega rändas Kunksmoor pimedatel öödel, kui päris kuud taevas ei olnud, sest siis ei pannud teda keegi tähele. Ei ole hea, kui nõiamoorid liiga silma torkavad, arvas Kunskmoor. Sellest on tulnud alati ainult koledat [[pahandus]]t. (lk 6)
* [[Aino Pervik]], "Kunksmoor", 2011
 
 
* Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seotud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näiteks vanad [[egiptlased]] võisid ju arvata, et [[must kass]] toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus kultuuris levima kiriku algatusel [[nõiajaht|nõiajahid]]. [[Tuleriit|Tuleriidale]] saadeti mitukümmend tuhat "nõida", suurem osa neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist sai halva õnne märk.
* Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisenenud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jätkuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja seos [[kass]]idegagi pole kuhugi kadunud (vt "crazy cat lady"). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvustavaks stereotüübiks. Muide, [[India]]s, kus toimuvad praegugi veel nõiajahid, võib selline [[sildistamine]] lõppeda siiani surmaga.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019
 
== Vanasõnad ==